Viimati tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kõigil tegevusaladel 2012. aasta IV kvartalis. Tänavu I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli keskmise brutokuupalga tõus veidi aeglasem kui 2013. aasta II, III ja IV kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2013. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 11,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta I kvartalis 6,7%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üheteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga töötajate arv 2,5% suurem kui 2013. aasta märtsi lõpus.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta I kvartalis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (14,7%) ning brutotunnipalk tõusis kõige enam veonduse ja laonduse palgatöötajatel (12,6%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta I kvartaliga võrreldes kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (kuupalk vastavalt 2,9% ja tunnipalk 1,6%).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 944 eurot, veebruaris 948 eurot ja märtsis 1003 eurot.2014. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1305 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 7,0% ja 6,6% võrreldes 2013. aasta I kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (14,5%) ning tunnis veonduses ja laonduses (14,3%).Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta I kvartaliga võrreldes kõige vähem info ja side tegevusalal (1,1%) ning tööjõukulu tunnis sellel tegevusalal ei muutunud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal on valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, I kvartal 2014

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, I kvartal 2014