CVKeskus korraldatud uuring näitas, et töötajate hinnangul peaks Eestis hästi ära elamiseks keskmine brutopalk olema 1865 eurot, mida on 555 eurot mullusest keskmisest brutopalgast enam.
Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti, keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.
Neljapäev, 31 Mai 2018 10:34

Netopalga kasv tegi suure hüppe

  • Miinimumpalka teenivate töötajate brutopalga kasvu pidurdas madalam kollektiivne kokkulepe, kuid jooksvalt kättesaadav netopalk suurenes tänu tulumaksureformile märgatavalt
  • Tulumaksu kahanemisest võitsid esialgu töötajad enam kui tööandjad
  • Palgatõus valitsussektoris ületas erasektori palgatõusu. Kui see saab signaaliks erasektorile, võib tööjõukulu kasv kiireneda ja selle kooskõla tootlikkuse kasvuga halveneda
  • 90-ndate jõuka keskklassi elatustase sarnaneb 2016. aasta vaesuspiiriga
  • Eesti elatustase on praegu jõudmas tasemele, kus oli Soome 90-ndate keskel
  • Aastat kokku võttes tuleks kindlasti mõelda neile, kel on raskem, aga seejuures ei tohiks unustada, et Eestis on elu viimase 25 aastaga muutunud märksa paremaks

Viimase 25 aastaga on Eesti elatustase märkimisväärselt paranenud. Nädala alguses oli palju juttu suhtelises vaesuses elavatest inimestest, kelle sissetulek jääb alla 60% mediaansissetulekust. 2016. aastal võimaldas Eesti suhtelise vaesuse piir elustiili, mida 90-ndate algul sai endale lubada vaid jõukam 10% ühiskonnast. See näitab, et majanduse arenedes on arusaam vaesusest ja rikkusest väga palju muutunud.

90-ndate edukate elatustase oli sarnane 2016. aasta suhtelise vaesuse piiriga

Võrrelgem numbreid. Keskmine kuupalk, mis vastab üldjoontes tänase brutopalga definitsioonile, oli 1992. aastal veidi üle 30 euro. Neid inimesi, kelle igakuine nominaalne sissetulek ületas taset, mida praegu nähakse suhtelise vaesuspiirina, oli alla ühe protsendi. Ent ka hinnatase oli tollal ligi 10 korda madalam kui praegu. Laias laastus sai tollase keskmise palga eest osta endale enam-vähem sama palju kaupu ja teenuseid kui täna 300 euro eest. Neid inimesi, kes said lubada enesele reaalselt enam kui 2016. aasta suhtelise vaesuse piir, võis olla ligikaudu kümnendik kogu ühiskonnast.

Näitena elu paremaks muutumisest võrreldakse sageli ka Eestit ja Soomet. Eesti elatustase on lähenemas tasemele, kus Soome oli üheksakümnendate aastate keskel. Aga kui rikka riigina Soome siis tundus!

Eestis elab ligikaudu viiendik inimestest suhtelises vaesuses. Toimetuleku näitajana on suhtelist vaesust palju kritiseeritud ja leitud, et see mõõdab pigem ebavõrdsust. Päris kõrvale seda näitajat siiski jätta ei saa, sest ka ebavõrdsus mõjutab inimeste subjektiivset heaolu.

Aasta lõpus saavutatule tagasi vaadates ja kokkuvõtteid tehes võiksimegi näha ka suurt pilti, keskendumata vaid statistikanumbritele. Tahtmata kuidagi vaesust ja ebavõrdsust alatähtsustada, näeme statistikat taustsüsteemi pannes ometi, et Eesti elu on väga palju arenenud ja hinnang vaesusele tuleb üha enam sellest, et meie arusaam vaesusest on muutunud.

Pensioni kohta levib rohkelt erinevaid müüte ja eksiarvamusi.  Oluliste otsuste tegemisel ei saa aga lähtuda pelgalt uskumustest, sest vajadus tulevikuks koguda ei ole müüt, vaid tegelikkus. Kui tunned huvi, miks järgnevad neli levinud pensionimüüti paika ei pea, tasub edasi lugeda.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes