Üldiselt hindab 63 protsenti küsitletutest Eestis töötingimusi ehk kokkuvõtvalt tööaega, töökorraldust, töötervishoidu ja -ohutust ning töötajate esindatust ja suhteid tööandjaga heaks. Leedus ütlesid sama 50 protsenti küsitletuist ja Lätis vaid 47 protsenti; EL-is keskmiselt hindas töötingimusi heaks 53 protsenti inimestest.
Samuti on Eesti elanike hinnangul oluliselt paranenud viimase viie aasta jooksul töötingimused. Küsitletutest 42 protsenti ütlesid et töötingimused on paranenud, 35 protsendi inimeste hinnangul on töötingimused viie aasta jooksul jäänud samaks.
Leedus ja Lätis arvas vastavalt 27 ja 25 protsenti inimestest, et töötingimused on paranenud, ning 38 ja 43 protsenti, et need on samaks jäänud. EL-is tervikuna ütles 12 protsenti küsitletuist, et töötingimused on paranenud, ning 27 protsenti et need on samaks jäänud.
Võrreldes nii Balti riikide kui ka EL-i elanikega keskmiselt olid eestlased enim rahul oma tööaja, töö- ja eraelu tasakaaluga, sellega, kui palju konsulteeritakse muudatuste osas ja kui palju juhtkond jagab informatsiooni ettevõtte või asutuse tuleviku kohta.
Ka stressi ei taju Eesti elanikud nii palju kui lõunanaabrid või EL-i kodanikud. Kui EL-is keskmiselt peavad stressi 51 protsenti inimestest suurimaks töökohaga seotud ohuks, siis Eestis vaid 33 protsenti küsitletutest. Läti ja Leedu elanikest peavad stressi peamiseks ohuks vastavalt 50 protsenti ja 35 protsenti inimestest.
Eurobaromeetri uuring viidi läbi käesoleva aasta aprillis. Kokku küsitleti EL-is 26 571 inimest, neist igas Balti riigis 1000 elaniku.
