11.08.2021 Kolmapäev

Eesti tööjõuturu kitsaskohaks on taas saanud tööjõupuudus

Tööjõurendifirma Finesta tegevjuhi Pasi Harttuneni hinnangul on esimesel poolaastal koroonast tingitud tarnekriisi asemel Eesti tööjõuturu kõige teravamaks kitsaskohaks saanud taas tööjõupuudus.

Teises kvartalis hakkas ülemaailmne komponendikriis näitama tasaseid taandumise märke ning päevakorda on taas tõusnud Eesti majandust piirav üha süvenev tööjõupuudus.
Teises kvartalis hakkas ülemaailmne komponendikriis näitama tasaseid taandumise märke ning päevakorda on taas tõusnud Eesti majandust piirav üha süvenev tööjõupuudus. Foto: pixabay

Harttunen märkis pressiteate vahendusel, et teises kvartalis hakkas ülemaailmne komponendikriis näitama tasaseid taandumise märke ning päevakorda on taas tõusnud Eesti majandust piirav üha süvenev tööjõupuudus.

"Kui esimeses kvartalis panid mitmed ettevõtted oma kasvuplaanid olukorra stabiliseerumiseni ootele, siis teises kvartalis oli selgelt näha taastumist ning peamiseks piduriks on taas aasta-aastalt kasvav ja Eesti majandust juba mitmeid aastaid piirav töökäte puudust," ütles Harttunen.

Tööjõuturu eksperdi sõnul on ettevõtted tööjõupuuduse leevendamiseks tehnoloogiasse ja automatiseerimisse investeerimise võimalused juba paljuski ära kasutatud, aga oskustööliste puudujääk, eriti töötlevas tööstuses, pole leevendust saanud, pigem vastupidi.

"Ühelt poolt ei tule tööstusesse piisavalt noori peale, neid erialasid õpitakse vähe, sest sinikraede ametikohad pole noortele nii atraktiivsed. Teisalt jäädakse varem pensionile, aga kõige rängema hoobi annavad Eesti väga piiratud välistööjõu kasutamise reeglid, sest need seavad Eesti ettevõtted lähiriikide võrdluses väga ebavõrdsesse olukorda," selgitas Harttunen tööjõupuuduse põhjuseid.

Tema hinnangul automatiseerimine üksi teravat töökäte puudust ei asenda ning ranged välistööjõu piirangud viivad pikas plaanis investeeringud ja suured tööstusettevõtted Eestist välja.

"Kui varasemalt oli Eesti Baltikumis number üks, siis nüüd on Leedu nii investeeringute kui inimeste meelitamisel meist oluliselt atraktiivsem sihtkoht," nentis Harttunen ning lisas, et isegi väga konservatiivsed riigid nagu Ungari ja Poola on mõistnud atraktiivseks tööjõu liikumise sihtriigiks olemise tähtsust ning meelitavad lähiriikidest töötajaid hoolimata oma konservatiivsest maailmavaatest.

"Niisamuti Soome, kus rahvaarv pole kunagi varem olnud nii suur kui praegu, sest seal on mõistetud, et kui pensionäride hulk kasvab, siis heaks toimetulekuks on vaja maksumaksjaid ja nad tuleb mujalt enda juurde meelitada. Korrektselt turule lubatud välistööjõud toob riigile maksutulu ja tööandjale vajalikke abikäsi ning tagab töötajale õiglased töötingimused ja sotsiaalsed garantiid," tõdes Harttunen.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!