Ettepanekuid oli kokku seitse ja keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul saab need lühidalt kokku võtta märksõnadega: töötasu, tervis ja teadmised. Tema sõnul on kõige suurem vajadus täna töötajate täiendõppesüsteemi järgi. "Kuigi elukestvas õppes osalemise protsent on tõusnud, on meil endiselt mitusada tuhat töötajat, kes pole oma karjääri jooksul kordagi saanud ei täiend- ega ka ümberõpet. See aga toob kaasa pensionieelse töötuse," sõnas Peterson.
Ametiühingute hinnangul lahendaks olukorra riiklikul rahastusel põhinev täiend- ja ümberõppesüsteem, mis tagaks igale töötajale vähemalt ühe nädalase koolituse kord viie aasta jooksul. "See on alguspunkt, kust vajadusel saab juba kaaluda pikemasse kaugõppesse astumist või mõnda muud õpivormi. Õppima peaksid ka tööandjad," leidis Peterson.
Teise olulise punktina soovitavad ametiühingud tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse käivitamist. Kindlustuspõhine motivatsioonisüsteem tööandjatele toimib enamus Euroopa riikides. "Meiegi soov on jõuda sinnamaani, et tööandjad tajuksid ka rahaliselt, et kasulikum on investeerida oma tootmisprotsesside ohutusse, selle asemel, et maksta kõrget kindlustushüvitist," rääkis keskliidu juht.
Ametiühingud on võtnud plaaniks kohtuda kõigi erakondadega, et anda omapoolne ülevaade tööturu arengutest ning soovitada muudatusi, mis võiksid jõuda valimisprogrammidesse ja kevadel ka uude koalitsioonileppesse.
Kõigi seitsme punktiga saab tutvuda siin.
