Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul vajab töötu- ja haigekassa moderniseerimist. „Kõik ootavad kassadelt abi, aga järjest vähemad on valmis kindlustuse eest ise maksma. Nii need asjad toimida ei saa, muutuse vajadus on ilmne,“ nimetas Peterson kassadega seotud peamise probleemi.
Samale probleemile on enne peaministriks saamist koduvalt tähelepanu juhtinud ka peaminister Kaja Kallas ise.
„Praegune seis on selline, et nn vanamoodsad töötegijad ja tööandjad maksavad kogu peo kinni ja teised arendavad enda arvates moodsaid ärimudeleid, millesse sotsiaalkaitse kuidagi ei mahu. See ei ole aus konkurents, vastupidi - see on ebaaus konkurents kõige nõrgemate arvelt,“ ütles Peterson.
Ametiühingute Keskliit on oma põhiseisukohtades öelnud, et seistakse kõigi tööliikide võrdse maksustamise eest. „Meie hinnangul on see ka ainus võimalus Haigekassa mahtu suurendada vajadustele vastavaks ja pakkuda töötukassast kõiki neid häid teenuseid, mis meid kriisist läbi aitasid ja võimaldavad leida tööandjatel Eestis geniaalset tööjõudu oma geniaalsete äriplaanide teostamiseks," ütles Peterson.
Teeme algust just ravikindlustuse ja töötushüvitistega, kuna nende puudumine lööb väiksema koormusega käsundus- või töövõtulepinguga töötavaid inimesi kõige valusamalt.
Ametiühingud loodavad konsensust sotsiaalkaitsesüsteemi uuendamisel järgmisteks riigikogu valimisteks 2023. aastal.
Regulaarsed kolmepoolsed tippkohtumised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel taastas Jüri Ratase eelmine valitsus möödunud aasta mais. Kohtumiste mõte on selles, et majandus- ja tööpoliitika juhtimine oleks allutatud töötajate, tööandjate ja valitsuste koostööle.
