10.09.2021 Reede

Vanemahüvitise süsteemi reform jõustub 1. aprillil 2022

2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste süsteemi reform. Sellega kaasnevad mitmed muudatused, mille eesmärk on teha uut ilmakodanikku kasvatava pere elu lihtsamaks ning sujuvamaks.

1. aprill 2022 toob hüvitiste süsteemi muudatusi.
1. aprill 2022 toob hüvitiste süsteemi muudatusi. Foto: pixabay

Need muudatused puudutavad peresid, kuhu laps sünnib 1. aprillil 2022. aastal või hiljem.

1. aprillil jõustuvad järgmised vanemahüvitist puudutavad muutused:

  • Vanemahüvitisest ja isa täiendavast vanemahüvitisest saavad ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ning jagatav vanemahüvitis.
  • Sünnituspuhkus kandub üle Haigekassast Sotsiaalkindlustusametisse ning nimetatakse ümber emapuhkuseks, mille eest makstakse ema vanemahüvitist.
  • Lapsevanem saab isa vanemahüvitist ning jagatavat vanemahüvitist katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa.
  • Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel.
  • Tekib õigus rohkematele puhkepäevadele.
  • Tekib uus vanemahüvitise liik lapsendajatele.

Kui senini oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem Sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kuna sünnituspuhkuse muutub ajutisest töövõimetusest lihtsalt vanemahüvitise liigiks. Uue sünnitushüvitist asendava hüvitise nimi on ema vanemahüvitis.

Ema vanemahüvitis kestab kuni 100 kalendripäeva, kusjuures neist 70 on enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Töötaval emal, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, on ka sel perioodil tervisekaitse põhjustel emapuhkus ning see kantakse ka töötamise registrisse. Juhul, kui ema eest ei ole töötamise eest varasemalt sotsiaalmaksu makstud, on õigus vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui sünnitushüvitist, ei ole see siiski täpne – 40 päeva liigub hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei lähe ning perel tekib juurde rohkem paindlikkust vanemahüvitise välja võtmisel.

Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega omakorda õigus isa vanemahüvitisele, mida on kokku 30 päeva. Seda hüvitist võib isa välja võtta päeva kaupa ning kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või hetkeni, kui isa hakkab võtma jagatavat vanemahüvitist. Ka isa ei tohi isa vanemahüvitise saamise ajal tööl käia – isa on isapuhkusel ning selle kohta kantakse andmed töötamise registrisse.

Peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksutatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.

Lisaks on võimalik lapsevanematel võtta 60 päeva ulatuses korraga jagatavat vanemahüvitist. Korraga võetud päevade arvu võrra vähendatakse jagatava vanemahüvitise maksmise kogukestvust. Näiteks kui ema võtab 475 päeva vanemahüvitist, kuid otsustab koos isaga, et 60 päeva võiks jagatavat vanemahüvitist saada ka isa, makstakse isale 60 päeva vanemahüvitist ning emale 415 päeva. Eesmärgiks on võimaldada mõlemal vanemal ka koos kodus lapse kasvatamisest osa võtta.

Nii isa vanemahüvitist kui ka jagatavat vanemahüvitist on võimalik katkestada ning jätkata kalendripäevade kaupa. See tähendab, et vanemal on võimalik näiteks pool kuud vanemahüvitist saada ning ülejäänud pool kuud tööd teha. Siiski pane tähele, et kui ühes kalendrikuus on vanemahüvitist makstud, kehtib vanemahüvitise suuruse arvestamisel tavaline töötulu piirmäär. Kui lapsevanem soovib teenida tulu üle poole antud aasta töötulu piirmäärast, peab ta vanemahüvitise summa vähendamise vältimiseks peatama vanemahüvitise saamise terveks vastavaks kuuks.

Tekib ka uus vanemahüvitise liik lapsendavatele peredele – lapsendaja vanemahüvitis. Sellele hüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Vanemahüvitise suurust arvutatakse iga kuu kaupa, kuna tekib õigus vanemahüvitist välja võtta päevade kaupa. Välja arvutatud vanemahüvitise summa jagatakse kolmekümnega, et leida ühe päeva vanemahüvitise suurus. See suurus siis korrutatakse kuus olevate päevade arvuga. Seega võib väljamakset vaadates tunduda, et ühes kuus on vanemahüvitist vähem või rohkem saadud, kuid tegelikult vanemahüvitise suurus ei muutu, vaid on lihtsalt päevapõhine. Näiteks kui vanemahüvitise suuruseks on arvutatud 1000 eurot ning vanem puhkab kuus kõikidel päevadel, ilmneb näiteks juulis makstava vanemahüvitise suurus järgnevalt:

(1000/30)*31=1033,33 eurot; tavalise aasta veebruaris aga: (1000/30)*28=933,33 eurot.

Vanemahüvitise kasutamisel tuleb meeles pidada, et riik maksab selle arvelt sotsiaalmaksu, mis on aluseks Haigekassa ravikindlusele kui ka tulevikus arvutatavale pensionistaažile. Enne jagatava vanemahüvitise ühelt vanemalt teisele tõstmist tuleb perel kindlasti arutada, kas see on ravikindlustuse ning pensionistaaži osas mõistlik.

1. aprillist tekib juurde ka rohkem lapsepuhkuse päevi. Kui varasemalt oli vanematel kahe peale olenevalt laste vanusest õigus 3-6 puhkusepäeva aastas saada, siis peale reformi tekib õigus mõlemale vanemale eraldi ning kümneks päevaks (kahe peale kokku kakskümmend päeva). Lapsepuhkuse kasutamisega põhipuhkuse periood ei lühene. Lapsepuhkusel olemise hüvitist makstakse olenevalt varasemast sissetulekust sarnastel põhimõtetel vanemahüvitisega. Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid ei rohkem, kui 30 kalendripäeva aastas kokku.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!