04.12.2020 Reede

Valitsus: välistoetused lähevad majanduse käivitamiseks ja uuendusteks

Valitsus otsustas eile, et välistoetuste kasutamisel lähtutakse inimkeskse majanduse taaskäivitamise ja elavdamise ning suurte uuenduste läbiviimise põhimõtetest.

Eestile on eraldatud 2021-2027 perioodiks kolm miljardit eurot, mida kasutatakse panustamiseks viie suure eesmärgi saavutamisse.
Eestile on eraldatud 2021-2027 perioodiks kolm miljardit eurot, mida kasutatakse panustamiseks viie suure eesmärgi saavutamisse. Foto: pexels

"Järgmisest aastast peab tervisekriisi leevenedes ja vaktsiini saabudes saama Euroopa taaskäivitamise ja majanduse elavdamise aasta,” ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressiesindaja teatel.

Euroopas tuleb kiiresti saavutada kokkulepe Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve ja taaskäivitamiskava rakendamiseks. Eesti ja Euroopa inimestele ning majandusele on taaskäivitamiskavade kaudu vaja täiendavat kindlustunnet tuleviku suhtes ja ka võimalust kriisist väljuda.

Valitsuse kokkulepe hõlmab lisaks algava perioodi struktuurivahendite, taaskäivitamiskava (RRF) ja õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) kasutamisele ka kriisiga seoses lõppeva perioodi struktuurivahenditele lisanduvate vahendite (REACT-EU) ja süsinikdioksiidikvoodi müügitulu kasutamist. Valitsuse eilsed otsused ei puuduta ühise põllumajanduspoliitika vahendeid, kalandus- ja merendusfondi ega sisejulgeolekuvaldkonna fonde, mille kohta tuleb valitsusel veel otsused langetada.

Rahandusminister Martin Helme sõnul võiks Eesti majandus olla tulevikus vastupidavam võimalikele tulevastele kriisidele. „Toetuste abiga saame kriisist kiiremini väljuda, kuid mitte ainult. Täiendava rahastusega soovime toetada pikaajalisi muutusi ja uuendusi meie majanduses,” ütles Helme. „Seda saame teha ettevõtteid toetades, kui edendame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, tootearendust ja ressursside tõhusamat kasutamist. Samuti soovime arendada tervishoiusektori võimekust, pakkuda paremaid tööturu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid ning aidata puudust kannatavaid inimesi toiduabiga.”

Vahendite planeerimisel lähtus valitsus nii Euroopa semestri riigipõhistest soovitustest kui ka „Eesti 2035“ tegevuskavast, mis seab suuna tuleviku reformidele ja investeeringutele. „Eesti 2035“ strateegia ettevalmistamisest oli võimalus osa võtta kõigil, kes soovisid Eesti tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Strateegia koostamisel arvestati hulgal laiapõhjalistel aruteludel kaasatud ettepanekutega.

„Eesti 2035“ seab esikohale aruka, tegusa ja tervist hoidva inimese; avatud, hooliva ja koostöömeelse ühiskonna; tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse; kõigi vajadusi arvestava, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna ning usaldusväärse ja inimesekeskse riigivalitsemise.

Struktuuritoetuste kasutamise eesmärgid tuleb läbi rääkida Euroopa Komisjoniga ja taaskäivitamisrahastu kasutamise kavale saada heakskiit ka Euroopa Liidu nõukogult, mis koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest.

Valitsuse põhimõttelise otsuse kohaselt on struktuuritoetuste eesmärk laias plaanis toetada piirkondade arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset sidusust. Eestile on eraldatud 2021-2027 perioodiks kolm miljardit eurot, mida kasutatakse panustamiseks viie suure eesmärgi saavutamisse.

  • Esimene eesmärk on nutikam Eesti - 717 miljonit eurot -, millega on kavas toetada innovatsiooni, teadust, väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõimet, digioskuste arendamist ja e-riigi edasiarendamist;
  • teine on rohelisem Eesti - 795 miljonit eurot -, millega on kavas toetada ressursitõhususe parandamist, energiatarbimise säästlikumaks muutmist, kliimamuutustega kohanemist, ringmajandust, säästvamate transpordilahenduste kasutuselevõttu ja veemajandust;
  • kolmas on ühendatum Eesti - 564 miljonit eurot -, millega on kavas toetada keskkonnasäästlikku transporti, maanteid ja kiiremat internetti;
  • neljas on sotsiaalsem Eesti - 574 miljonit eurot -, millega on kavas toetada muu hulgas õppe seostamist tööturu vajadustega, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringuid, pikaajalist hooldust, eesti keelt ja lõimumist;
  • viies on inimestele lähedasem Eesti - 264 miljonit eurot -, millega on kavas toetada linnapiirkondade arendamist, piirkondlikku ettevõtlust ja kohalikke avalikke teenuseid.

Taaskäivitamisrahastu (RRF) maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, millele ei ole vaja lisada Eesti kaasfinantseeringut. Rahastu mahust 20 protsenti tuleb suunata digipöörde toetamiseks ja 37 protsenti rohepöörde toetamiseks. Konkreetsete projektide rahastamise kohustused tuleb võtta 2023. aasta lõpuks ning investeeringud ja tegevused lõpetada juulis 2026.

RRF-i eesmärk on toetada Euroopa semestriga seotud reforme ja investeeringuid, seal hulgas valdkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks, toetades tervishoiusektori võimekuse suurendamist, elavdades majandust, pakkudes tööturu ja sotsiaalse kaasatuse meetmeteks ning pakkudes puuduse kannatajatele toiduabi ja muud materiaalset abi.

Eestile on eraldatud REACT-EU kaudu 177,3 miljonit eurot, ning üldjuhul ei pea sellele lisama riigipoolset omafinantseeringut. REACT-EU vahendeid saab kasutada aastatel 2020-2023. Need lisanduvad lõppeva eelarveperioodi struktuuritoetustele.

Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) toetuse maht Eestile on 340 miljonit eurot, selle eesmärk on majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamine piirkondades, kes vajavad enim toetust üleminekul loodust vähem saastavale majandusmudelile. Eestis puudutab see peamiselt Ida-Virumaad ja lähipiirkonda ning toetuse abil saab aidata kaasa selle piirkonna majanduse kestlikumale arenguteele jõudmiseks.

Kliima- ja energiapoliitika meetmete elluviimiseks on võimalik kasutada ka CO2-kvootide kauplemistulu ja alates 2021. aastast ka kauplemissüsteemiga seotud Moderniseerimisfondi (MF) vahendeid. Mõlema rahastamisallika maht sõltub CO2-kvoodi kauplemisturul kõikuvast ühikuhinnast.

Kliima- ja energiapoliitika meetmetele on ette nähtud 50 protsenti CO2-kvootide kauplemistulust, mis 2021. aastal on prognoosi järgi 29,5 miljonit eurot. Sellest on kavas toetada näiteks säästvale ressursikasutusele suunatud auditeid suuremates põllumajandusettevõtetes ja taastuvenergia lahenduste kasutust koolides. Moderniseerimisfondi Eesti osast on kavas rahastada avaliku sektori hoonete energiatõhususe programmi ning vähese heitega ühistranspordi arendamise programmi indikatiivse mahuga kokku 19 miljonit eurot aastal 2021 ja 21 miljonit eurot aastal 2022.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!