Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on toetusmeetmete põhieesmärk kliimamõjude vähendamine ja rahaline kokkuhoid. "Uute hoonete rajamine või seniste renoveerimine aitab ühelt poolt kaasa inimtegevuse mõju vähendamisele kliimamuutustele, teisalt vähendab avaliku sektori kulusid praeguste ebatõhusate hoonete ülalpidamiseks," selgitas Aab pressiteates.
Taotlusi liginullenergiahoonete rajamiseks või energiatõhusaks muutmiseks said esitada keskvalitsuse asutused ja kohalikud omavalitsused. Valitsusasutustele oli ette nähtud toetusi 9,3 miljoni euro ulatuses ning omavalitsustele 18,2 miljonit eurot.
Kohalikud omavalitsused saatsid RTK-le 21 taotlust liginullenergiahoonete rajamiseks, millest otsustati rahastada 20 taotlust. Suurim toetuse summa on 1,27 miljonit eurot, kõige väiksem 470 000 eurot.
Raha läheb väga õigesse kohta ja omavalitsuste tegevust selle kasutamisel tuleb tunnustada. Kohalikuks eluks ja teenuste osutamiseks vajalike hoonete madalamad ülalpidamiskulud tähendavad maksumaksja raha väiksemat kulu,
tõi Aab välja.
Aabi sõnul soodustab parem keskkond ka kvaliteetsemat teenuste osutamist ja ka kättesaadavust.
RTK avaliku taristu talituse juhataja Marek Atoneni sõnul esitasid kohalikud omavalitsused projekte kõikjalt üle Eesti. "Kuigi enim projekte rahastatakse Harjumaalt – neli – esitati taotlusi kokku 12 erinevast maakonnast. Seetõttu saame toetada näiteks üheksa uue energiatõhusa lasteaia ehitamist, aga ka spordi ja huvitegevuse taristu rajamist," märkis Atonen.
Valitsusasutused saatsid kokku 12 taotlust, millest toetati kaheksat projekti. Näiteks saab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) toetust viie liginullenergiahoone ehitamiseks ning Tartu Vangla kahe hoone renoveerimiseks.
"RKAS kasutab toetusraha enamasti ühishoonete ja riigimajade ehitamiseks erinevatesse Eesti paikadesse. Kõige suurem toetus, 2,6 miljonit eurot, läheb aga sisekaitseakadeemiale uue ühiselamu rajamiseks," lisas Atonen.
