10.11.2020 Teisipäev

Uued koroonapiirangud ähvardavad riigi kohtusse viia

Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et uute koroonapiirangute kehtestamine võib tuua kaasa õiguslikke vaidlusi, kirjutab Postimees. 

Peamine küsimus on meetmete põhjendamises ja põhjendatuses.
Peamine küsimus on meetmete põhjendamises ja põhjendatuses. Foto: pixabay

Koroonaviiruse levik Eestis püstitab päev-päevalt rekordeid: esmaspäeval küündis viimase 14 päeva nakatumisnäit 100 000 inimese kohta juba 137-ni. Valitsus koguneb teisipäeval arutama lisapiiranguid, et viiruse üha kiirenevat levikut pidurdada. Neljapäeval uute piiranguteni ei jõutud, kuid teisipäeval näib tõenäoline, et lisameetmed siiski tulevad, kirjutab Postimees. 

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul vajas valitsus analüüsiks aega. «Seisukohti on tihtipeale rohkem kui erakondi. Ka ministeeriumitel ja riigiasutustel on eri nägemus, kuidas piiranguid ellu viia ning kuidas neid juriidiliselt rakendada. Meil on näiteks vaidlusi, kas teatud piirangud peaksid olema valitsuse, teenusepakkuja või kohaliku omavalitsuse kehtestada,» rääkis Kiik.

Postimehe andmetel arutab valitsus näiteks maskikandmise kohustust siseruumides, koolide osalist distantsõppele viimist ning avalike ürituste ja ööelu senisest jõulisemat piiramist. Karmimate piirangute kehtestamisel seab valitsusele raamid ette aga tõsiasi, et erinevalt kevadest ei kehti praegu eriolukord. «Juristid on olnud erinevatel seisukohtadel, mis puudutab justiitsministeeriumit ja õiguskantsleri kantseleid. Peamine küsimus on meetmete põhjendamises ja põhjendatuses. Näiteks hooldekodude puhul oleme maskikandmise kohustuse teinud ja seda pole keegi vaidlustanud,» selgitas sotsiaalminister.

Kiik möönis, et kõigi piirangute puhul ilmselt nii libedalt ei lähe ja tõenäoliselt on oodata õigusvaidlusi. «Loomulikult jääb võimalus, et keegi neid kohtus vaidlustab. Seda ei pea pelgama,» ütles ta.

Koolide laialdasemasse distantsõppele viimisse suhtus Kiik skeptiliselt.

Valitsuse ja teadusnõukoja eelistus on, et õppetöö toimuks maksimaalses mahus kontaktõppes. Distantsõppele viimine peab olema selgelt põhjendatud reaalse nakkusohuga,

lausus Kiik.

Ka teadusnõukoja esimees Irja Lutsar ei pea õppetöö piiramist põhjendatuks. «Lapsed ei ole koroonaviiruse puhangu peamised vedajad, mistõttu pole distantsõpe hetkel näidustatud. Paljudes koolides on küll nakatumisi, aga suuri puhanguid ei ole. Küll võiksid olla õpetajad rohkem eraldatud, et ei käidaks suurtes õpetajate tubades, kus lähikontaktseks võib muutuda 60 õpetajat,» ütles Lutsar, kelle sõnul võinuks lisapiirangud kehtestada juba eelmisel nädalal.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255