Selleks on haridus- ja teadusministeerium algatanud kutseseaduse muutmise eelnõu, kuna kutseseaduses on kutsesüsteem määratletud liiga kitsalt üksnes kutse andmisena. Eelnõus tehtava täiendusega lisatakse kutsesüsteemi tegevustele ka tööjõuvajaduse seiramine ning prognoosimine. Seeläbi antakse kutseasutusele volitus tegeleda ka oskuste koordinatsioonisüsteemi loomise ning arendamisega.
Loodavat süsteemi on vaja selleks, et koolituste sisu kujundamisel ning koolituste pakkumisel ja tellimisel saaks paremini arvestada oskuste vajadusega tööturul, seisab eelnõu seletuskirjas. Eelnõus tehakse kutseseadusesse muudatused seoses kolme suurema läbiva teemaga, milleks on oskuste koordinatsioonisüsteemi loomine, kutseseaduse terminoloogia korrastamine ja õppeasutuse kutse andjana tegutsemise korralduse täpsustamine.
Lisaks sisaldab eelnõu muudatusi, millega lihtsustatakse kutsenõukogude moodustamise korda, täpsustatakse järelevalve regulatsiooni ning parandatakse kehtivas regulatsioonis sisalduvaid vigu. Eelnõu lähtub Eesti elukestva õppe strateegiast 2020, kus kirjeldatakse ühe elukestva õppe süsteemi kitsaskohana asjaolu, et erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Samuti on info tööturu ja majanduse arengute kohta killustunud, mistõttu õppijate valikud on väheteadlikud ning õppe planeerimine koolitüüpide põhiselt ei arvesta kutseala valdkonnapõhiste vajadustega.
Eesti ettevõtjad ning välisinvestorid peavad asjakohase ettevalmistusega töötajaskonna nappust siinse majandusarengu üheks peamiseks piduriks. Tööandjate ja haridusteenust pakkuvate osapoolte vaheline dialoog haridusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimisel on ebapiisav.
