Riigikogu võttis 2012. aasta 12. detsembril vastu Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse, mis sätestab, et õigus kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionile on sellele õigust omaval perekonnaliikmel, kui kohtunik oli kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit ja enne 2013. aasta 1. juulit ning õigus toitjakaotuspensionile on tekkinud enne 2013. aasta 1. juulit.
Helle Nuuma esitas mullu 13. juunil 2014 sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse, milles palus määrata talle kui kohtuniku lesele toitjakaotuspension. SKA jättis aga mullu 8. oktoobril avalduse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole Nuumal õigust kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensionile, kuna ei ole täidetud kohtute seaduses sätestatud tingimused.
Otsuses viidatud Nuuma omakäelise selgituse kohaselt on avaldaja kinnitanud, et tema abikaasa Poigo Nuuma sai vanaduspensioni kohtute seaduse alusel ning avaldaja palub pärast abikaasa surma mullu 5. märtsil määrata endale osa Nuuma vanaduspensionist.
Helle Nuuma esitas 5. novembril Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotles dotsiaalkindlustusameti otsuse tühistamist ning sotsiaalkindlustusameti kohustamist määrata kaebajale kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension, mis on 30 protsenti esimese astme kohtuniku ametipalgast.
Tallinna halduskohus tunnistas tänavu 21. aprillil kohtute seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks."Kaebajat on halvemini koheldud võrreldes nende isikutega, kellel on tekkinud õigus toitjakaotuspensionile enne 1. juulit 2013 ehk toitja on surnud enne 1. juulit 2013. Samuti on kaebajat halvemini koheldud võrreldes nende isikutega, kelle toitja oli kohtunikuna ametis 1. juulil 2013 ning suri pärast seda kuupäeva. Pikka aega töötanud ja seejärel kohtuniku vanaduspensioni saanud kohtuniku lesena on kaebajat koheldud halvemini võrreldes eelnimetatud isikutega, sest ta on ilma jäetud võimalusest kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni saada," märkis kohus BNS-i teatel.
Samale järeldusele jõudis neljapäeval oma otsuses ka riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. "Kolleegium on seisukohal, et kohtute seadus riivab ebaproportsionaalselt pensionärina surnud kohtuniku perekonnaliikme omandiõigust koostoimes õiguspärase ootusega osas, milles see säte välistab kohtunikupensionile jäänud isiku, kes suri või sureb pärast 30. juunit 2013, perekonnaliikmele kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni määramise," seisab lahendis.
