Madise nentis, et ülikoolides saavad täna juristidiplomi inimesed, kelle õppekavadest puuduvad olulised juristi elukutseks vajalikud teadmised.
Juristidiplomi võib täna saada kaheaastase stuudiumi järel inimene, kes on õppinud muu hulgas soouuringuid, keskkonnakaitset ja palju muud, aga mis pole õigusteadus,
märkis ta.
Juurahariduse puudulikule kvaliteedile on Madise hinnangul kaks lahendust - mõistlik ja raiskav.
"Mõistlik lahendus, mida soovitaks, oleks õigusteaduse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe, nagu kehtib täna loomaarstide, klassiõpetajate, inseneride, arhitektide ja paljude teiste puhul," ütles Madise. "Õppe sisu saab kehtestada näiteks vabariigi valitsus."
Teine, raiskav tee oleks Madise hinnangul juristieksam, mida riik praegu kavandab. "Kui arvata, et juristieksam lahendab probleemi et ülikoolis pole õpitud, on ainus viis seada ülikooli kõrval või pärast seda sisse eraviisiline tasuline õppimine," tõdes Madise. "Meie teiega teeniksime selle pealt, aga miks peaks riik maksma õpingute eest, millega eksamit ei soorita?"
"Õigusteaduse integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe ei vähenda ülikoolide võimalusi pakkuda ka uuenduslikke magistrikraade," kinnitas Madise.
