Madise märkis, et kehtiva riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) kohaselt sõltuvad riigikogu komisjonide volitused komisjoni liigist. Riigikogus on nelja liiki komisjone: alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. Kõige ulatuslikumad volitused on uurimiskomisjonidel – selle kutse peale on kohustatud ilmuma ka näiteks ärimehed ning tulemata jätmist on võimalik karistada rahatrahviga. Valitsuse liikmed, nende hulgas peaminister on kohustatud oma võimkonda kuuluva küsimuse aruteluks ilmuma ka teistesse komisjonidesse, kuid seadus ei näe teist liiki komisjonide puhul ette mitteilmumise eest karistamise võimalust, tõi Madise välja.
Madise hinnangul on poliitilise kultuuri osa on nii see, et riigikogu komisjon suhtleb enne kutse saatmist kutsutavatega kavandatud istungiaja sobivuse küsimuses, kui ka see, et kutsutav ilmub esimesel võimalusel komisjoni ette ja kui vähegi võimalik, siis selleks varasemat plaani muutes.
Silmas tuleb aga pidada sedagi, et komisjoni istungil arutlusele tulev küsimus peab olema vastava komisjoni pädevuses ning valitsuse liikme kutsumise puhul peab tegemist olema tema võimkonda kuuluva küsimuseg. Kui valitsusliikmest kutsutu sellegipoolest ei ilmu, annab põhiseaduslik kord riigikogule võimaluse avaldada valitsusliikmele umbusaldust,
märkis Madise, lisades, et vajadusel saab riigikogu muuta ka kehtivat riigikogu kodu- ja töökorra seadust.
Hea riigiõiguslik tava ja põhiseaduspärane parlamendikultuur nõuavad Madise sõnul vastastikust austust. "Tänapäeva demokraatia nõuab ka vähemuste kaitset, reeglitest kinnipidamist, väärikust suhtluses, vastandlike arvamustega inimeste koostööd ning sõltumatuid institutsioone. Sellise töökultuuri saavad kujundada üksnes riigikogu liikmed ise, mõeldes ka tulevikule. Õiglast parlamendikultuuri aitab saavutada see, kui kujutletakse end nii valitsuse liikme kui ka riigikogu liikme rolli, nii valitsuse plaanide toetajaks kui ka nende vastaseks. See on ka ettenägelik, sest koalitsioonid muutuvad," lisas õiguskantsler.
