"MKM analüüsib kohtu otsust. Praegu saame öelda, et uued diiselrongid sõidavad uuel aastal," ütles ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda vastuseks BNS-i küsimusele, et kas ministeerium kaebab otsuse edasi.
Halduskohus nõustus otsuses vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et ühistranspordiseadusest tulenes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kohustus viia raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks läbi riigihangete seaduses kohane hankemenetlus, teatas kohtu pressiesindaja.
Halduskohtu hinnangul tähendab selline kohustus ühtlasi keeldu otselepingu sõlmimiseks ning vastavat otselepingu sõlmimise õigust ei saa tuletada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. oktoobri 2007 määrusest, nagu seda tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja AS Eesti Liinirongid.
Kohus leidis, et eelnimetatud määruse kohaselt oleks vaidlusaluse otselepingu sõlmimine lubatud vaid siis, kui Eesti siseriiklikus õiguses vastavasisulist keeldu ei oleks, ent ühistranspordiseadusest vastav keeld tuleneb.
Kohus leidis, et eelviidatud määrusega on otselepingute keelamine või lubamine jäetud liikmesriigi otsustada ning seetõttu ei ole ühistranspordiseaduse norm, mis kohustab riigihankemenetluse läbiviimiseks ning välistab seeläbi otselepingu sõlmimise, Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Menetlusosalised vaidlesid asjas veel ka vaidlustuskomisjoni pädevuse üle konkreetse lepingu peale esitatud vaidluse lahendamisel ning selle üle, kas AS Elektriraudtee oli vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud tähtaegselt. Selleski osas ei nõustunud kohus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadega, leides, et vaidlustus esitati tähtaegselt ning selle lahendamine oli vaidlustuskomisjoni pädevuses.
Otsuse võib edasi kaevata hiljemalt 21. novembril.
