Eelmise aasta lõpus EBS-is magistritööd kaitsnud Kristiine Naska uuris töö tarbeks 112 kiirlaenuteemalist tsiviil- kohtulahendit aastatest 2008 – 2013. Analüüsitud lahenditest lähtuse, et neist 84 protsenti on tehtud tagaseljaotsustena, sest võlgnik ei ole kohtukutsele reageerinud või kohtule on tema asukoht teadmata.
Vastavalt ka kõrgele tagaseljaotsuste määrale on enamik neist kiirlaenufirmade kasuks. "95-protsendil juhtudest kohus kahjuks ei süüvigi sellesse, kas makseraskustesse sattunud inimesele on hagis esitatud viivised ning lisatasud õiglased ja mõistlikud, ning langetab nii öelda standardseid otsuseid kiirlaenufirmade kasuks," ütles Naska.
Harju maakohtu pressinõunik Kristina Ots vastas teadustöös esile tulnud kriitikale lakooniliselt, et kohtunikud analüüsivad alati kogutud tõendeid ja teevad nende põhjal seadusliku ja õig- lase otsuse. Seda nii tagaselja- otsuste puhul kui ka olukorras, kus kohtuistungil osalevad vahe- tult mõlemad menetlusosalised.
