„Üldist tendentsi vaadates näeme, et kohtutesse tuuakse järjest keerulisemaid vaidlusi. See tähendab, et kohtud peavad suutma ka erakordselt raskeid küsimusi lahendada ning olla seega inimeste õiguste ja õigusriigi kaitsjaks kriitiliste olukordade lahendamisel. Samal ajal on õigusrahu hoidmine igaühe enda kätes,“ märkis Pikamäe.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on õigusemõistmise päeva peamine eesmärk inimeste õigusteadlikkuse tõstmine, et iga inimene oskaks vajadusel oma õigusi kaitsta ning teaks kuhu ja kuidas selleks pöörduda.
„Kohtupidamine on juba liikunud inimesele lähemale, võimaldades näiteks kõiki dokumente kodust lahkumata elektroonilisel kujul kohtule esitada. Oluline on ka see, millise ajaga õiglus jalule seatud saab. Hea on näha, et Eesti keskmine kohtumenetlus on Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes lühem," märkis Pevkur.
Samas on ministri sõnul mitmed muudatused kohtusüsteemis alles pooleli ning nende realiseerumine võimaldab kohtumenetlusele kuluvat aega veelgi lühendada, kaotamata samal ajal otsuste kvaliteedis. "Näiteks on Harju maakohtus edukalt käivitunud kohtujuristide projekt, mille jätk järgmistel aastatel toob kohtujuristi ametikohad igasse kohtumajja,“ lausus Pevkur.
Õigusemõistmise päeval räägitakse õigusriigi olemusest ja pakutakse tasuta õigusnõu, ühtlasi arutletakse õigusemõistmise hetkeseisu üle, peetakse loenguid gümnasistidele, külastatakse kohtumaju ning kuulutatakse välja õigusteemaliste õpilastööde konkurss.
Täna möödub kakskümmend aastat päevast, mil tööd alustasid ringkonnakohtud, pannes sellega taas aluse Eesti kolmeastmelisele kohtusüsteemile.
