Eelnõu loob kontrollimehhanismi enne mullu 1. jaanuari lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle, teatas justiitsministeerium. Seega lahendab eelnõu põhiseadusega vastuolus oleva olukorra, kus 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta 31. detsembrini tehtud jälitustoimingutest isikute teavitamata jätmiste üle puudub tõhus kontrollisüsteem.
Jälitusasutused peavad andma hinnangu alates 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta lõpuni teostatud jälitustoimingute tegemisest mitteteavitamise põhjendatusele. Isikud, kelle suhtes jälitustoiming tehti, võib jätta sellest teavitamata vaid kohtu loal. Kohustuse täitmiseks jääb ülesande ressursimahukuse tõttu aega kokku kolm aastat.
„Riik peab tagama inimestele nende põhiõigused. Kuna jälitus riivab neid õigusi väga palju, siis on teavitamise peamine eesmärk tagada inimeste õigus jälitustoiminguteteks antud luba kohtus vaidlustada. Kohtusse pöördumise võimalus on oluline just nende inimeste jaoks, kelle suhtes andmete kogumiseks on jälitustoimingu luba välja antud,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt.
Seadusemuudatuse ajendiks on riigikohtu tänavu 20. märtsi otsus, millega tunnistati kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne mullu 1. jaanuari lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle.
Kui läinud aastal võeti vastu uus jälitustegevusest teavitamise kord, siis anti jälitustegevusest mitteteavitamise lõplik otsustamine pädevuskohtutele. Uus kord kehtis ainult selliste kriminaalasjade puhul, mis olid alustatud alates eelmise aasta algusest.
Seadus jõustub tuleva aasta alguses. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.
