Viimase viie aasta jooksul on kuritegude arv püsinud samas suurusjärgus. "Väikestele kõikumistele vaatamata ei ole registreeritud kuritegude arv enam õnneks 30 000 piiri ületanud. Võrdluseks pandi 2000ndate aastate alguses toime poole rohkem kuritegusid, mis näitab, et elu Eestis on muutunud oluliselt turvalisemaks," ütles statistikaameti analüütik Erik Lest.
Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti aasta jooksul 7057, mida on 407 võrra vähem kui aasta varem. Enamik ehk 80 protsendi juhtude puhul oli tegemist kehalise väärkohtlemisega ehk 5646. Vägistamisi registreeriti 186, raskete tervisekahjustuste tekitamisi 74, tapmisi 20 ning mõrvu 7.
Tapmiste ja raskete tervisekahjustuste tekitamiste arv oli läbi aastate madalaim. Vägistamisjuhtude arv kasvas aga märgatavalt – võrreldes aasta varasemaga lausa 22 protsenti ehk 36 juhtumi võrra,
täpsustas analüütik.
Varavastaseid kuritegusid registreeriti aasta jooksul 11 551 ehk 1596 võrra rohkem kui aasta varem. Aastases võrdluses registreeriti vähem omastamisi, väljapressimisi ja asjade omavolilise kasutamise juhtumeid, kuid varguste, röövimiste ja kelmuste arv tõusis. "Kelmuste arv kasvas aastaga pea poole võrra, jäädes 1457 peale. See on ühtlasi viimase kuue aasta kõrgeim näitaja," lisas Lest.
Liikluskuritegusid registreeriti 3013, mida on aasta varasemaga võrreldes 455 võrra vähem. Muuhulgas vähenes joobeseisundis sõiduki juhtimiste arv. Majandusalaseid kuritegusid registreeriti 297 ehk 89 võrra rohkem kui 2020. aastal.
Kõige enam langes registreeritud kuritegude arv Hiiumaal ehk 49,4 protsenti, Põlvamaal 30,1 ja Viljandimaal 21,8, kasvas aga enim Raplamaal ehk 18,7, Järvamaal 7 ja Pärnumaal 6,6 protsenti.
Enim kuritegusid 10 000 inimese kohta registreeriti Ida-Virumaal ehk 277, kõige vähem aga Hiiumaal ehk 83. Keskmiselt pandi Eestis 10 000 elaniku kohta toime 195 kuritegu.
Registreeritud kuritegude andmed sisaldavad ka kuriteokatseid.
