"Juunis ja juulis jätkas keskus sotsiaalmeedias esineva vaenukõne monitoorimist, et uurida, kas sotsiaalmeediaplatvormid tegelevad vaenukõne ohjamisega nii, nagu nad Euroopa Komisjoniga 2016. aasta mais kokku leppisid," kirjutab Grossthal.
Monitooring on osa rahvusvahelisest projektist SafeNet, mille eesmärk on vähendada ja analüüsida sotsiaalmeedias esinevat vaenu. Projektis osaleb 21 vabaühendust üle Euroopa.
Vaenu monitooritakse Grossthali kinnitusel kahekuuste tsüklite kaupa ja ühtse metoodika alusel kõikides projektis osalevates riikides. Senise monitooringuperioodi vältel, mis kestis veebruari algusest juuli lõpuni, raporteeris keskus sotsiaalmeediaplatvormidele vaenukõne juhtumitest 194 korral. Seejuures eemaldas näiteks Facebook 61 protsenti juhtumitest ja TikTok 44 protsenti.
Vaenusõnumitest 38 protsenti puudutas seksuaalvähemusi, mis tegi sellest grupist arvukaima sihtmärgi. Teiseks enim vaenatud grupiks on pagulased 32 protsendi raporteeritud juhtumitega. Rassistlikud väljaütlemised moodustavad raportite koguarvust 11 protsenti. Lisaks raporteeriti juhtumeid usuliste tõekspidamiste, etnilise kuuluvuse, moslemivastase ja soopõhise vaenu kohta. Viimane hõlmas nii identiteeti kui ka väljendumist.
"Ehkki juunis leitud vaen puudutas enamuses LGBT+ kogukonda, mida võib seostada abieluvõrdsuse debattide ja kehtestamisega, esines vaenu eelnevate kuudega võrreldes siiski vähem," selgitas Grossthal. "Hea meel on tõdeda, et juulis esines vaenu eestikeelses sotsiaalmeedias veelgi vähem ja seda kõikide sihtgruppide lõikes. Et juulis polnud vähemused ja nende vastased rünnakud poliitikas ja meedias ühiskonna fookuses, näib tõenäoline, et poliitiline fookus ja sotsiaalmeedias esinev vaenukõne on omavahel seotud."
Sotsiaalmeedias esineva vaenukõne monitoorimise metoodika tuleneb Euroopa Komisjoni sellesisulisest tegevusjuhendist. Nimelt leppis Euroopa Komisjon 2016. aasta mais Facebooki, Microsofti, Twitteri ja YouTube’iga kokku, et internetis leviva ebaseadusliku vaenukõne ennetamiseks ja selle leviku vastu võitlemiseks tuleb rakendada ebaseadusliku vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendit. Muuhulgas peaks see kokkulepe tagama tõhusa süsteemi ebaseaduslikust vaenukõnest teavitamiseks erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel. Hiljem liitusid kokkuleppega ka TikTok ja Instagram.
