Seaduse eelnõu seletuskirjas on viidatud, et ärisaladuse mõistes ei ole midagi uut, sest Riigikohus on oma varasemas praktikas ärisaladuse mõistet sarnaselt sisustanud.
Väärib märkimist, et antud seaduses toodud ärisaladuse mõiste on üsna üldine ja võib olla juriidilisi teadmisi mitteomavale isikule olla raskesti arusaadav.
Nimelt on EKTÄKS kohaselt ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:
- see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
- sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
- selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
Seaduse eelnõus on viidatud, et teavet saab olenemata selle sisust või olemusest pidada ärisaladuseks siiski üksnes juhul, kui see vastab kõigile kolmele eelnõukohase seaduse § 5 lõikes 2 toodud tingimustele. Seega tuleb igal ettevõtjal mõelda antud definitsiooni põhjal, mis on see nende ettevõttega seotud teave, millel on kaubanduslik väärtus, mille jaoks tuleb ettevõtjal kasutusele võtta meetmeid, et hoida seda salajas. Nimelt ei ole sellest tulenevalt igasugune teave, mis on ettevõttega seotud, ärisaladus.
Ärisaladuse õiget määratlemist mõjutab oluliselt ka asjaolu, et ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise eest, on võimalik rakendada nii tsiviilõiguslikku kui ka kriminaalvastutust.
Küll aga on toodud EKTÄKS-s n-ö vilepuhumise erand. Ärisaladuse saamist, kasutamist või avaldamist ei peeta ebaseaduslikuks juhul, kui see on vajalik, et avalikustada avalike huvide kaitsmise eesmärgil ebaseaduslik tegu; töötaja saaks töötajate esindaja kaudu kaitsta oma õigusi ja huve, tingimusel, et töötaja poolt esindajale ärisaladuse avaldamine on vajalik esindaja pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, või kaitsta tunnustatud õigustatud huvi.
Autor: Helen Kaur
Allikas: LEINONEN
