17.05.2022 Teisipäev

6 olulist seadusemuudatust seoses välistööjõuga

24. mail jõustub välismaalaste seaduses ligi 30 muudatust, kusjuures mitmed muudatused avaldavad olulist mõju ka tööandjatele, kelle juures töötavad kolmandatest riikidest pärit välismaalased või kes plaanivad välismaalasi tööle võtta.

24. mail jõustub välismaalaste seaduses ligi 30 muudatust.
24. mail jõustub välismaalaste seaduses ligi 30 muudatust. Foto: pixabay

Näiteks väheneb tippspetsialisti töötasu nõue, kehtima hakkab erisus enne sõja algust Eestis töötanud Ukraina kodanikele, muutuvad nõuded renditöö vahendajale ning lisandub uusi meetmeid tööandjate korrale kutsumiseks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tutvustab olulisemaid muudatusi.

1. Tippspetsialisti töötasu nõue väheneb 

Ettevõtete jaoks on kõige positiivsema mõjuga muudatus tippspetsialisti palgakriteeriumi vähendamine. Kui praegu tuleb välismaalaste seaduse kohaselt maksta tippspetsialistile vähemalt 2-kordset Eesti keskmist töötasu, siis alates 24. maist väheneb see nõue 1,5-kordse keskmise palgani. See tähendab, et kõik välismaalased, kellele tööandja maksab vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist töötasu, on välismaalaste seaduse tähenduses tippspetsialistid. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et edaspidi on tippspetsialistil võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt, kui tööandja maksab välismaalasele vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka. 

Koda on varasematel aastatel korduvalt teinud ettepanku vähendada tippspetsialisti palgakriteeriumi nõuet ning peab selle muudatuse elluviimist viimase paari aasta kõige positiivsemaks muudatuseks välismaalaste seaduses. 

2. Lühiajaliselt võib töötada üksnes täistööajaga 

24. mail jõustub välismaalaste seaduses muudatus, mille kohaselt võib edaspidi lühisajalise töötamise registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks. Erandina ei kehti täistööajaga töötamise nõue õpetaja, akadeemilise töötaja, teadlase ja noorsootöötaja osas. Hetkel puudub seadusest täistööaja nõue. Muudatuse eesmärk on vältida juhtumeid, kus tööandja kasutab osalist tööaega palgakriteeriumist kõrvale kaldumiseks. 

Koda toetab põhimõtet, et välismaalaste palgakriteeriumi osas peab valitsema õigusselgus ning vältida tuleb juhtumeid, kus osalist tööaega väärkasutatakse palgakriteeriumist kõrvale kaldumiseks. Samas näeb koda, et peagi jõustuv muudatus võib ebamõistlikult piirata tööandja ja välismaalase võimalust leppida kokku mõlemaid pooli rahuldavas tööajas. Näiteks kui välismaalane soovib lühiajaliselt Eestis töötada esmaspäevast neljapäevani 8 tundi päevas, tööandja on sellega nõus ning välismaalase töötasu on osalise tööaja eest 2000 eurot, siis peagi jõustuv seadusemuudatus ei luba pooltel sellist kokkulepet enam sõlmida. Koda tegi riigikogule ettepaneku jätta see muudatus seaduses tegemata, kuid riigikogu ei toetanud seda ettepanekut. 

3. Välismaalasele tuleb maksta keskmist palka olenemata kokkulepitud tööajast 

Välismaalaste seadusesse lisandub ka nõue, et kui välismaalane töötab töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel, siis tuleb tööandjal maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka olenemata töölepingus kokku lepitud töökoormusest. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus pooled põhjendavad keskmise palga mittemaksmist osalise tööajaga. 

Koda oli sellele muudatusele vastu, sest muudatuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus välismaalasel ei ole sisuliselt enam võimalik töötada mitme erineva tööandja juures. Näiteks kui välismaalane töötab ühe tööandja juures 0,9 suuruse koormusega ja saab selle eest vähemalt Eesti keskmist palka ja 0,1 koormusega teise tööandja juures, siis peaks ka teine tööandja maksma osalise tööaja eest vähemalt Eesti keskmist palka. Selline lahendus ei ole mõistlik. 

4. Renditöö vahendamisega seotud muudatused 

Kui praegu peab renditöö vahendajal olema deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase ühe kuu töötasufondist, siis alates 24. maist peab tööandjal olema tagatis välismaalase ühe kuu suuruse töötasu ulatuses. Seega suureneb tagatise nõue kümme korda. 

Samas muutub tagatise nõude täitmine paindlikumaks. Edaspidi võib tagatise andjaks olla lisaks Eestis asuvale krediidiasutusele ka Eesti asuv kindlustusandja ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv kindlustusandja või krediidiasutus. Kui täna on tagatisena aktsepteeritav üksnes deposiit, siis edaspidi võib tagatiseks olla nii deposiit kui ka garantii. 

Kaubandus-tööstuskoda peab positiivseks, et arvesse on võetud koja varasemat ettepanekut muuta renditöö vahendaja deposiidinõude täitmine paindlikumaks. Samas ei kiitnud koda heaks tagatise suurendamist ja tegi riigikogule ettepaneku jätta renditöö tingimuste muutmisega seotud muudatused seadusesse lisamata, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse. 

5. Ukrainas toimuva sõjaga seotud muudatused 

24. mail jõustub välismaalaste seaduses ka muudatus, mis annab seadusliku aluse Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalasele, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset ning Ukraina kodanikule, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit, kui neil puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks. 

Kui Ukraina kodanik töötas lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis enne 24.veebruari ja tema Eestis töötamise aeg saab täis, siis võib Ukraina kodanik muudatuse jõustumisel Eestis edasi töötada ning talle ei kohaldu välismaalaste seadusest tulenevad nõuded lühiajalisele töötamisele. Sellisel juhul kohaldub tema töötamisele töölepingu seadus või võlaõigusseadus ja nendes sätestatud tingimused. Erandina hakkab välismaalase tööandjale kehtima kohustus maksta välismaalasele vähemalt 0,8-kordset vastava tegevusala keskmist palka. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel tuleb aluseks võtta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood. 

6. Uued meetmed tööandjate korrale kutsumiseks 

Välismaalaste seaduses jõustuvad ka mitmed muudatused, mis aitavad politsei- ja piirivalveametil tõhusamalt tegeleda nende ettevõtetega, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid ja saavad seeläbi konkurentsieelise. Näiteks lisandub seadusesse säte, mis annab politsei- ja piirivalveametile õiguse teha tööandjale ettekirjutuse, kui tööandja ei täida oma kohustust maksta välismaalasele töötamise eest välismaalaste seaduses sätestatud tasu.

Ettekirjutuse võib teha tagasiulatuvalt kogu töötamise aja kohta, mil tööandja välismaalasele nõuetekohast tasu ei maksnud. Kui tööandja jätab ettekirjutuses määratud tähtajaks tasu maksmata, lõpeb välismaalase Eestis töötamise õigus järgmisest päevast. Kui tööandja jätab ettekirjutuse määratud ajaks täitmata, on politsei- ja piirivalveametil õigus kohaldada tööandja suhtes sunniraha kuni 32 000 eurot. Hetkel puudub seaduses selline võimalus. 

Lisaks jõustuvad välismaalaste seaduses veel mitmed muud muudatused, mis aitavad vastutusele võtta seadust rikkuvaid ettevõtteid ja nende juhatuse liikmeid. 

2 positiivset muudatust jõustuvad 2023. aasta alguses 

Välismaalaste seadusesse lisandub kuni kaheaastase tähtajaga elamisluba, mida saab taotleda välismaalane, kes on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud ning kelle töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Selline elamisluba on vabastatud sisserände piirarvu alt.

Seega saab välismaalane edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada kolm aastat. Esiteks on välismaalasel võimalik lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis töötada üks aasta ning seejärel saab ta taotleda kaheks aastaks elamisluba lühiajaliseks töötamiseks, mis ei lähe sisserände piirarvu alla. 

2023. aasta 1. jaanuaril jõustuvad mitmed positiivsed muudatused ka kasvuettevõtete jaoks. Nimelt on kasvuettevõtetel edaspidi lubatud välismaalasele maksta palka, mis on vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest palgast. Lisaks ei lähe kasvuettevõtte välismaalasest töötajatele väljastatud elamisload sisserände piirarvu alla. Sellise elamisloa puhul on vajalik ka töötukassa luba. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!