03.03.2020 Teisipäev

Viis mõtet, kuidas audiitori tööst rohkem kasu saada

Audiitorid on nagu vandeseltslased, kelle olemasolust teatakse, aga nende tegevusest ega kasulikkusest ei saada sageli aru. Avalikkuse ette jõuavad audiitorid üldjuhul ainult siis, kui kusagil on mingi probleem, kirjutab Mart Nõmper, partner, audiitorteenuste valdkonna juht ja vandeaudiitor Grant Thorntonist.

Auditi või ülevaatuse kohustusega on Eestis umbes 6500 ettevõtet.
Auditi või ülevaatuse kohustusega on Eestis umbes 6500 ettevõtet. Foto: Erakogu

Auditi või ülevaatuse kohustusega on Eestis umbes 6500 ettevõtet. Siiski annavad need ettevõtjad umbes 80 protsendile kogu Eesti majanduse käibest, omavad umbkaudu 80 protsenti kõigi Eesti ettevõtjate varadest ning annavad tööd 60 protsendile Eesti töötajatele. Vähesed meist tajuvad seda, kui suur osa ettevõtluses kasutatavatest varadest ja tuludest on tegelikult audiitorite poolt ära kontrollitud ja n-ö heaks kiidetud. Sellega on loodud ettevõtete raamatupidamisaruannete lugejatele suurem kindlustunne, et aruannetes esitatud info on nõuetekohane. Kindlustunde loomine ongi audiitorite peamine panus ettevõtluskeskkonda. Seega võin liialdamata öelda, et Eesti audiitorid on viimased 30 aastat oma igapäevatööd tehes seisnud ka selle eest, et Eesti ettevõtluskeskkond oleks usaldusväärne.

Audiitorite tööst oleks ühiskonnale veelgi rohkem kasu, kui meie, audiitorite töö oleks nähtavam. Esitan selleks mõned konkreetsed ettepanekud, mida ühinguõiguse reformis, äriregistri seaduse loomisel ja üldisele läbipaistvusele rajatud digiriigi arendamisel arvesse võtta.

Viis mõtet, kuidas audiitori tööst oleks ühiskonnale veelgi rohkem kasu



  • Praegu on äriregistri avalikes tasuta põhiandmetes välja toodud üldine info ettevõtte esitatud majandusaasta aruande kohta. Sellele oleks väga oluline lisada ka info, kas ühingut on auditeeritud või on tehtud ülevaatus ja kas ühing on tellinud auditi või ülevaatuse vabatahtlikult või seetõttu, et seadus nõuab. Vabatahtlikult audiitorteenuse tellimine toob positiivselt esile ettevõtjad, kes on aruandluse kvaliteedi ja usaldusväärsuse tõstmiseks valmis pingutama rohkem, kui seadusest tulenev miinimum ette näeb. Seda tuleks tunnustavalt esile tõsta!

  • Äriregistri avalikes tasuta põhiandmetes tuleb välja tuua, milline audiitorühing ja mis perioodi kohta on audiitorteenust osutanud. Oluline on näidata vähemalt viimase kolme kuni viie aasta infot, et kajastuksid ka võimalikud audiitorite vahetused. Liiga sage audiitori vahetus peaks tekitama küsimusi.

  • Auditi tulemus (modifitseerimata ehk puhas, modifitseeritud ehk märkusega, arvamuse avaldamata jätmine või äriühingu juhatuse arvamusele vastupidine arvamus) peab üldisel kujul olema äriregistri avalikes tasuta põhiandmetes kuvatud. Audiitori arvamus, kust selguvad täpsemad detailid, mis märkuse vms põhjustas, võib jääda endiselt tasuliselt kättesaadava majandusaasta aruande osaks. Audiitorkontrolli tegemise fakti ja selle üldtulemuse väljatoomine aitab paremini täita näiteks hoolsuskohustuse nõuet tehingupartneri suhtes.

  • Eelnevast tulenevalt võiks äriühing olla registrites eri värvidega märgistatud. Punaselt siis, kui audiitori arvamus on ühingu juhatuse omale vastupidine või audiitor on olnud sunnitud arvamuse avaldamata jätma. Oranžilt siis, kui audiitori arvamus on modifitseeritud ehk märkusega, roheliselt siis, kui audiitori arvamus on märkusteta ning hallilt, kui aruanne on auditeerimata. Auditi tulemuse selgem avalikkuses välja toomine hakkab kujundama avalikku arvamust ja iga endast lugupidava äriühingu juhtkond hakkab püüdlema rohelise staatuse poole.

  • Osa- või aktsiakapitali asemel tuleks registri põhiandmetes tasuta välja tuua omakapital kokku, varad kokku ja kohustused kokku viimase majandusaasta aruande järgi. Aastaid tagasi, sageli veel Eesti krooni kehtivuse ajal ühingusse sissemakstud kapital ei oma praegu mingit sisulist tähtsust otsuste vastuvõtmisel ega näita ka omaniku tegelikku panust ühingusse. Omakapital kokku näitab omanike panuse suurust, kohustused kokku kaasatud võõrvahendite hulka. Omakapitali ning võla suhtest saab omakorda iga asjatundlik infotarbija aru ühingu finantsvõimenduse ja riskitaseme suurusest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes