15.07.2019 Esmaspäev

Viie kuuga tasuti 38,3 protsenti aastaks kavandatud maksudest

Mai eest tasuti maksu- ja tolliametile 675,2 miljonit eurot maksutulu, mida on 11,6 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul. Viie kuuga on aastaks kavandatud maksutulust tasutud 38,3 protsenti. 

Mai maksude kogutulu on mõjutanud suurematest maksudest kõige enam sotsiaalmaks, juriidilise isiku tulumaks ja füüsilise isiku tulumaks.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on mais kõrgel eelkõige seetõttu, et üks krediidiasutus nihutas kasumi jaotamise ühe kuu võrra edasi, aprillist maisse. Aasta esimeste kuude kokkuvõttes vähendab tulumaksu laekumist regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti) ning krediidiasutuste õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.

Tõõjõumaksude tasumise kasvu toetas mais 8,8 protsenti tõusnud keskmine palk ning 1,2 protsenti suurenenud töötajate arv. Füüsilise isiku tulumaksu summa mai eest oli suurem ka seetõttu, et aprillis tagastati oodatust enam tulumaksu, mistõttu maisse jäi tagastusi vähem.

Aktsiise on tänavu tasutud rohkem kui mullu samal ajal. Lisaks varumisele on tasumisi mõjutanud mitu seadusemuudatust. Järgnevalt põhjalikum ülevaade aktsiisidest.

Aktsiiside deklareerimine on 2019. aastal stabiilne


Aktsiisitulu laekus mai eest kokku 86,9 miljonit eurot ehk 14,3 protsenti rohkem kui 2018. aasta maikuus. Viie kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 7,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Tänavu ei ole märgata aktsiisikaupade tarbimises suuri muutusi. Viie kuu vaates püsib ka piirikaubandus 2018. aasta tasemel ning on esialgsetel andmetel pigem veidi vähenenud, kuid muutused on olnud väikesed.

Kütuseaktsiisi tasumist on mõjutanud biolisandi nõuded

Kütuseaktsiisi on tasutud viie kuuga 11,7 protsenti enam kui aasta varem. Diislikütust deklareeriti tänavu viie kuuga kokku 2 protsenti ning bensiini 50,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Bensiini deklareeriti võrrelduna mullu viie kuuga nii palju rohkem seetõttu, et enne bensiini aktsiisimäära tõusu 2018. aasta jaanuaris varusid ettevõtted 2017. aasta detsembris madalama aktsiisimääraga bensiini ja tasusid varudelt aktsiisi enne aastavahetust. Seetõttu oli möödunud aasta alguses tarbimisse lubatud bensiini deklareerimine tavapärasest väiksem. Pikaajaliselt näitab bensiini tarbimine siiski langustrendi ning samal ajal on diisli tarbimine kasvamas.

Tänavu märtsis varuti nii diislikütust kui ka bensiini ligikaudu ühe kuu tarbimise mahus, kuna alates aprillist peab olema diislikütuses biolisandit 6,4 protsenti varasema 3,1 protsendi asemel ning bensiinis etanoolisisaldus vähemalt 5 protsenti. Maikuuga on ette soetatud varud läbi müüdud ning turu tavapärane olukord taastunud.

Aprillis kehtima hakanud biolisandi nõuete mõju kütuse hindadele oli väga väike, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul 0,5–1,5 senti liiter. Peamiselt mõjutavad kütuse hindu nafta maailmaturgude hinnad ning tanklate omavaheline konkurents.

Sigarette varuti jälgimissüsteemi rakendumise tõttu

Mai tubakaaktsiisi tulu oli 22,9 protsenti suurem kui aasta varem. Kasvu toetab aasta algusest 10 protsenti tõusnud sigarettide aktsiisimäär. Sigarettide aktsiis moodustab tubakaaktsiisist ligi 97 protsenti.

Seoses sigarettide ja isevalmistatud sigarettide tubaka tuvastamise ja jälgimise süsteemi (Track & Trace) rakendamisega alates 20. maist varusid ettevõtted maikuus vähesel määral sigarette uue süsteemi tehniliste probleemide kartuses. Süsteemiga märgistatakse tubakatoodete müügipakendid kordumatu numbritest ja tähtedest koosneva tunnuskoodiga. Süsteemi eesmärk on ohjeldada salaturgu.

Alkoholiaktsiisi tasumist mõjutab aastaaeg ja ilm

Alates veebruarist on igakuine alkoholiaktsiisi laekumine olnud suurem kui mullu samal ajal, sest enne aktsiisimäärade tõusu 2018. aasta veebruaris ettevõtted varusid ja tasusid aktsiisi madalama aktsiisimääraga jookide eest, et varusid saaks veebruaris ja järgnevatel kuudel jaekaubanduses müüa.

Tänavu viie kuu kokkuvõttes on tasutud alkoholiaktsiisi 12,3 protsenti vähem kui aasta varem. Lisaks ette varutud jookide kogustelt aktsiisi tasumisele mõjutab alkoholiaktsiisi tasumist kuises vaates oluliselt ka alkohoolsete jookide tarbimise sesoonsus: eri alkohoolsete jookide müük sõltub oluliselt aastaajast ja isegi ilmast.

Suvel eelistatakse tavapäraselt lahjasid alkohoolseid jooke, nagu õlut ja siidrit. Kange alkoholi müük on kõige suurem aasta lõpus. Veinide tarbimine kasvab nii suvel kui ka aasta lõpus. Viimastel aastatel on lõunasuunalise piirikaubanduse mõjul vähenenud alkoholimüügi sesoonsus Eestis. Kange alkoholi piirikaubandus algas 2016. aastal ning selle tulemusel on oluliselt vähenenud aasta lõpu müügid. 2017. aasta suvel lisandus lahjade alkohoolsete jookide piirimüük, mille tulemusel on suviste müükide kasv jäänud tagasihoidlikuks (vt joonist 1).

Aktsiisikaupade tarbimise muutust peegeldab deklareeritud kogus, mida on silutud hinnanguliste varudega: selles vaates on enne aktsiisimäärade tõusu etteostud tooted arvestatud perioodi, mil toode jõuab tõenäoliselt müüki. Mais oli kange alkoholi varudega silutud deklareeritud kogus 4 protsenti suurem ning õlle kogus 25 protsenti väiksem võrreldes aasta varasemaga.

Joonis 1. Kange alkoholi ja õlle varudega silutud kuised deklareerimine 2015–2018

Tabel 1. Mai maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)

Riigieelarvega 2019. aastaks kavandatud maksutulu kokku

Mai maksutulu

Mai maksutulu võrreldes mullu sama kuuga

Aastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

7 768

675

11,6%

38,3%

Sotsiaalmaks

3 280

278

10,2%

40,9%

Tulumaks

795

100

51,6%

25,9%

   Füüsilise isiku tulumaks

290

38

34,0%

-0,6%

   Juriidilise isiku tulumaks

505

62

65,0%

41,2%

Käibemaks

2 550

204

-0,8%

37,8%

Aktsiisid kokku

1 069

87

14,3%

40,5%

   Kütuseaktsiis

584

42

10,1%

40,3%

   Alkoholiaktsiis

230

19

22,5%

38,2%

   Tubakaaktsiis

220

22

17,4%

42,9%

   Elektriaktsiis

35

3

2,0%

44,6%

   Pakendiaktsiis

0

0

287,9%

92,0%

Tollimaks

39

4

34,7%

52,2%

Hasartmängumaks

29

2

14,7%

43,1%

Raskeveokimaks

5

0

-9,7%

45,5%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 182

101

11,7%

42,0%

Allikas: Rahandusministeerium

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes