Ligi 18 protsenti inimestest ütleb, et kavatseb enne aasta lõppu tööstuskaupa ja kauem säilivaid toiduaineid ette osta ning iga kolmas elanik leiab, et maksutõus ei mõjuta tema ostukäitumist üldse.
Keskmisest enam mõjutab maksutõus muust rahvusest inimeste ning madalama sissetulekuga inimeste ostukäitumist. Kõige suurem osakaal praegusi säästjaid on kõige nooremas vanusegrupis ehk 15–24-aastaste seas, teiseks vanimas vanusegrupis ehk 75–84-aastaste seas. Nende seas, kelle puhul maksutõus ostukäitumist ei mõjuta, on keskmisest enam mehi 36 protsenti ja vanusegruppidest 50–74-aastaseid 39 protsenti.
Piirkondliku jaotuse järgi on nende seas aga keskmisest vähem Ida- ja Lääne-Virumaa elanikke. Viimased on uuringu järgi maksutõusule tundlikumad ning nende seas on keskmisest enam ehk 24 protsenti neid, kes plaanivad kaupa ette osta.
Kui vaadata erakondlikku eelistust, siis kõige enam on neid, kelle sõnul maksutõus nende ostukäitumist ei mõjuta, Reformierakonna ja Eesti 200 valijate seas, vastavalt 64 ja 54 protsenti. Kõige vähem on neid aga EKRE ja keskerakonna valijate seas, vastavalt 21 ja 22 protsenti. Pea iga teine keskerakonna ja EKRE valija kavatseb praegu rohkem säästa, et järgmisel aastal maksutõusuga toime tulla ning iga neljas nende valija plaanib kaupa enne aasta lõppu ka ette osta.
Kantar Emor viis uuringu läbi perioodil 12.–18. oktoober. Kokku osales veebi teel tehtud uuringus 1143 Eesti elanikku vanuses 15–84 aastat.
