30.11.2016 Kolmapäev

Ümbrikupalga tekitatud kahju oli eelmisel aastal 158 miljonit eurot

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2015. aastal ümbrikupalga maksmisest tekkinud kahju riigile 158 miljonit eurot, mis on aastaga suurenenud 65 miljoni euro võrra.

 viimaste aastate kiire palgatõusu mõjul makstakse rohkemat osa töötasust mustalt
viimaste aastate kiire palgatõusu mõjul makstakse rohkemat osa töötasust mustalt Foto: Postimees

Kõige probleemsemateks tegevusvaldkondadeks peavad kaubandus-tööstuskoja ning maksu- ja tolliameti küsitlusele vastanud ehitust (89%), majutust ja toitlustust (67%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda (29%).

Peamise ümbrikupalkade maksmise põhjusena tõid vastajad välja kõrged tööjõumaksud, kulude kokkuhoiu ja konkurentsieelise saavutamise, näiteks maksude maksmata jätmisega saab ettevõte teha soodsamaid pakkumisi riigihangetel. Vastustest ilmnes, et peamiselt küsivad töötajad palka mustalt sissetuleku varjamiseks kohtutäituri või mõne muu võlanõudja eest. Samuti soovitakse teenida lisaraha lisaks toetustele, mida pakub näiteks töötukassa.

MTA andmetel on suurim osalise ümbrikupalga tekitatud kahju ehitussektoris.

„Ehitusettevõtjad on meiega suheldes öelnud, et ehitaja tasu sõltub küll objekti asukohast, kuid alla 6 euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. Meile 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle 6 euro saab tunnis kätte vaid 24 protsenti ehitustöölistest. See tähendab, et osa palgast liigub jätkuvalt n-ö ümbrikus,“ ütles MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann pressiteate vahendusel.

„Vaid kontrollimeetmetega osalise ümbrikupalga probleemi ei lahenda. Näeme sarnaselt kaubandus-tööstuskojaga võimalust selles, et ettevõtjad ja erialaliidud koostöös maksu- ja tolliametiga otsivad sektorile sobivaid lahendusi, kuidas parandada ausalt makse maksvate ettevõtjate konkurentsiolukorda,“ ütles Reitmann.

2015. aastal püsis laekumata jäänud maksude osakaal 2014. aastaga samal tasemel ehk võrreldes laekunud maksudega jäi kokku kogumata 7,1% riiklikest maksudest. „Kui käibemaksukahju õnnestus 2015. aastal vähendada veel 30 miljoni euro võrra, siis laekumata tööjõumaksude osa suurenes võrreldes 2014. aastaga 65 miljonit eurot,“ selgitas Reitmann.

Tema sõnul ei ole ümbrikupalga saajate arv aastaga suurenenud, kuid laekumata jäävata maksude summat on suurendanud osalise ümbrikupalga osakaalu tõus töötasus. „Teisisõnu, viimaste aastate kiire palgatõusu mõjul makstakse rohkemat osa töötasust mustalt,“ ütles Reitmann.

Kaubanduskoda ning maksu- ja tolliamet korraldasid ümbrikupalkade teemalise küsitluse teist korda. Seekord vastas küsitlusele 336 ettevõtjat.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference