"Magustatud jookide maksul puudub igasugune loogiline põhjendus ja mõjuanalüüs. Vastupidi – valeandmetele viidates ja ignoreerides tervet rida probleeme, mida planeeritav maks endaga kaasa toob, tehakse limonaadist koll, et näidata ülekaalu probleemiga tegelemist. Me ei eita, et ülekaal ja sellega kaasnevad tervisemured on ühiskonnas murekohaks ja toidutööstused on alati propageerinud tasakaalustatud toitumist, kuid kavandatav meetod kõlab nagu sooviksime plaastriga koroonat ravida," kommenteeris Potisepp.
Toidutööstuse Liidu väitel on teistes riikides magustatud jookide maksul olnud negatiivne mõju riigieelarvele ja olematu tulemus rahvastiku tervisenäitajate osas. Maksu tulemusel suureneb liidu sõnul ka piiriülene kaubandus, väheneb sektori konkurentsivõime ning laostuvad eelkõige kohalikud väike- ja mikroettevõtteid.
Paraku on saanud tavaks, et uusi makse kehtestades ei tehta mingeid mõjuanalüüse ega arvestata, et see mõjutab tervet rida näitajaid, mis toovad kasu asemel pigem kahju,
arvab Potisepp.
"Kui teised riigid on laekuva maksu toel tervishoiusüsteemi finantseerinud, siis Eesti riigil seda kavas ei ole, mis teeb magustatud jookide maksust sarnaselt automaksu ja muude uute maksudega lihtsalt täiendava tuluallika riigi eelarvepuudujäägi täitmiseks," lisas ta.
"Ministeeriumi väitel motiveerib karastusjookide maksustamine tootjaid suhkrusisaldust vähendama. Tootjate motiveerimiseks puudub igasugune vajadus – 2019. aastal allkirjastatud toidu- ja joogitootjate eneseregulatsioon on seadnud eesmärgiks vähendada toodetesse lisatud suhkrute hulka 2025. aastaks 15 protsenti," kinnitas Potisepp.
