22.11.2023 Kolmapäev

Toiduliit: jäätmereformi kavas on mitmeid puudusi

Eesti Toiduainetööstuse Liit saatis kliimaministeeriumile endapoolsed seisukohad jäätmereformi väljatöötamiskavatsusele, milles nõustub, et olmejäätmete ringlussevõtt vajaks suurendamist, ent leiab, et praegune plaan sisaldab endas mitmeid puudusi, mille kõrvaldamiseni ei saa liit jäätmereformi toetada.

Liidu prognoosil kiirendaks jäätmereformi esitatud kujul elluviimine toiduainete hinnatõusu ligi 5 protsendi võrra.
Liidu prognoosil kiirendaks jäätmereformi esitatud kujul elluviimine toiduainete hinnatõusu ligi 5 protsendi võrra. Foto: pixabay

Vajakajäämistena toob liit välja tegevuskava ning kulude prognoosi puudumise ning leiab, et ebaselgeks jääb ka see, milline jäätmeturu osapool peaks mida tegema ning rahastama. Samuti ei ole koostatud mõjuanalüüsi ega alternatiivide võrdlust selle kohta, kas sama eesmärk oleks saavutatav ettevõtetele ja tarbijatele oluliselt vähem kurnaval teel.

Liidu prognoosil kiirendaks jäätmereformi esitatud kujul elluviimine toiduainete hinnatõusu ligi 5 protsendi võrra.

Toiduainetööstuse liit juhib tähelepanu, et Eurostati andmetel ei ole Eestis pakendijäätmete ringlussevõtuga probleeme, ületades juba praegu Euroopa Liidu (EL) 55-protsendist sihtmäära. Seega pole võimalik mõista, miks plaanitakse seaduse muudatusega drastiliselt suurendada pakendijäätmetega seotud kulutusi, samas kui biojäätmete ringlussevõtt jääb allapoole kümmet protsenti. Kui biojäätmete ringlussevõtt oleks ligilähedaseltki pakendijäätmete tasemel, siis oleks olmejäätmete ringlussevõtu sihtmäär tervikuna nii saavutatud kui ületatud.

Liit teeb ettepaneku mitte kehtestada pakenditele niinimetatud turule laskmise tasu, mida täna ei rakenda ükski EL-i liikmesriik. Pakendimaks suurendaks liidu hinnangul väga suures ulatuses nii pakendiettevõtete kui järelvalveasutuste kulutusi ja halduskoormust, kuna erinevaid pakendite tüüpe ja nende kombinatsioone liigub turul sadu tuhandeid.

Liit ei toeta ka müügipakendi jäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtmäära rakendamist, kuna sellist sisaldust ei ole üheski jäätmevoos tehniliselt võimalik mõõta ega kontrollida. Sihtmäärasid ei rakenda samuti ükski EL-i liikmesriik ning toiduliidu sõnul võib see meede olla vastuolus ka EL-i kaupade vaba liikumise põhimõttega.

Lisaks on liidu hinnangul ebamõistlik plaan avaliku kogumisvõrgustiku kaotamine ja selle asendamine kodumajapidamiste kohtkogumisega, ehk niinimetatud tekkekohal kogumisega. Eesti on EL-i üks hõredama asustuse ning pikkade vahemaadega riik, mistõttu ei ole siin majanduslikult ega keskkonnahoidlikult otstarbekas rakendada Euroopa suurlinnadele sarnaseid kohtkogumise lahendusi, leiab toiduliit.

Kokkuvõttes on liidu sõnul suureks probleemiks see, et omavalitsuste poolt läbi viidavates jäätmeveo hangetes puudub täna ringlussevõtu nõue ning ilma selleta on keeruline olukorra muutumist loota. Kui kõik jäätmekäitlusahela osapooled omaksid selgeid ülesandeid, motivatsioonimehhanismi ning vastutust siis täituks ringlussevõtu sihtmäärad liidu prognoosil kiiresti ning mõistlike kuludega.

right banner 2024 est konference