11.10.2017 Kolmapäev

Rahandusministeeriumi hinnangul ei laeku alkoholiaktsiisi 80 miljonit oodatust vähem

Rahandusminsteeriumi hinnangul ei laeku järgmisel aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 80 miljonit eurot oodatust vähem ning mininisteerium prognoosib riigieelarvesse endiselt 341 miljonit eurot alkoholiaktsiisi.
Rahandusministeerium prognoosib riigieelarvesse endiselt 341 miljonit eurot alkoholiaktsiisi.
Rahandusministeerium prognoosib riigieelarvesse endiselt 341 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Foto: pixabay.com

"Prognoosime jätkuvalt riigieelarve alkoholiaktsiisi tulu 2018. aastaks 341 miljonit eurot. See arvestab nii varude kui ka tarbimiskäitumise ja piirikaubanduse muutusi," ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Ott Heinapuu BNS-ile.

"2018. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv tuleb sellest, et 2017. aastal müüsid kaupmehed valdavas osas oluliselt madalama aktsiisimääraga lattu varutud alkoholi, kuid 2018. aastaks on suurem osa nendest varudest otsas," lisas Heinapuu.

"Rahandusministeeriumi septembris avaldatud alkoholiaktsiisi tulu prognoos on muutunud võrreldes eelarves planeerituga 39 miljoni euro võrra väiksemaks. Sellest ligikaudu 26 miljonit eurot ei ole otseselt seotud piirikaubandusega, vaid tuleneb müüjate suuremast ja varasemast aktsiisikaupade varumisest aktsiisitõusu eel," rääkis Heinapuu.

"Osa varumist nihkus 2016. aastasse ja vähendas 2017. aasta tulusid, nii et aktsiis tasuti nendelt varudelt möödunud aastal. Tänavu suvel kogutud suuremad lahja alkoholi varud vähendavad aktsiisitulu seoses sellega, et kõrgema määraga alkoholi müüakse selle võrra 2017. aasta jooksul vähem. Varude mõju arvestamata oleks 2017. aasta alkoholiaktsiisi tulu kasv ligi 11,5 protsenti mullusega võrreldes," märkis Heinapuu.

Teisipäeval avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut prognoosi, et järgmisel aastal laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot vähem alkoholiaktsiisi, kui rahandusministeerium planeerib, ning juba sel aastal on, vaatamata järsule aktsiisitõusule, maksulaekumine absoluutnumbrites madalam kui varasematel aastatel.

"Piiriüleste ostude käivitajaks on olnud alkoholi aktsiisitõusudega kaasnenud hinnaerinevus Lätis müüdavate toodetega. Seetõttu on piirikaubandusel suur mõju aktsiisi ja käibemaksu laekumisele riigieelarvesse," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing pressiteate vahendusel.

Tekkinud piirikaubanduse tõttu jääb 2017. aastal alkoholi aktsiisimaksu laekumine Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul tunduvalt alla riigieelarves planeeritule. Seda vaatamata sellele, et rahandusministeerium on juba aktsiisilaekumise prognoosi korrigeerinud 39 miljonit eurot väiksemaks

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference