Seda muutust ja tulevikku silmas pidades on Eesti liikunud juba ammu heas tempos õiges suunas. Pean siin silmas üksikisiku tulumaksu vähendamist 26 protsendilt 20 protsendile, aga veelgi rohkem maksustamise üldist nihkumist tuluteenimise maksustamiselt tarbimisele. Meie maksusüsteemis on palju sellist, mis on hästi ja mida ei ole vaja lammutama asuda,
rääkis rahandusminister.
Selle taustal on oluline meeles pidada ka laiemate tulevikueesmärkideni jõudmist. „Oluline on teadvustada, et digi- ja rohepööre ei ole veel toimunud. Enne kui hakkame muretsema digi- ja rohe-eesmärkide saavutamisest tuleneva maksulaekumise kahanemise pärast, peaksime nende eesmärkideni jõudma. Ka maksuhoobi kasutades,“ märkis Pentus-Rosimannus.
Maksudebatt ei peaks tema sõnul aga kunagi algama küsimusest, kelle taskust saada juurde suurem summa raha selle kriitikavabaks kulutamiseks, vaid küsimusest, milliseid teenuseid me üldse oleme nõus ühiselt maksudest kinni maksma.
„Maksureformi põhiküsimus on – millist Eestit me rahastada soovime. Mida rohkem riigilt soovime, seda rohkem peame olema valmis makse maksma. Kasvav riigieelarve puudujääk lõpeb varem või hiljem maksutõusuga,“ nentis rahandusminister.
Rahandusministri sõnul tuleks edaspidises debatis enam keskenduda sellele, kuidas maksusüsteemi muudatused mõjutavad Eesti majanduse üldist konkurentsivõimet. „Kuidas mõjutavad need investeeringute, tehnoloogiate ning tööjõu sisse- ja väljavoolu. See peab olema üks lähtekohti, kui tulevikukindlat süsteemi disainime.“
Kolmas teema, millele maksusüsteemi kohendades lahendust otsitakse, on – kuivõrd ja mil moel me peame maksustama ebavõrdsust. "See on ennekõike pikaajalise sotsiaalse rahu küsimus. Need on ennekõike kapitali- ja varamaksud,” ütles Pentus-Rosimannus. "Küsimus on tasakaalupunktis. Kui me maksustame ebavõrdsust liiga vähe, riskime sotsiaalsete rahutustega ja pingete kuhjumisega. Kui me maksustame liiga palju, riskime ettevõtlikumate inimeste ja nende kapitali ning innovatsiooni väljavooluga."
Tulevikukindlama maksusüsteemi valikute väljasõelumiseks on rahandusminister kokku kutsunud laiapõhjalise ekspertide töörühma, millelt tulemusi on oodata järgmiseks suveks-sügiseks.
„Arvestades, et oleme üle elamas ainulaadset demograafilist ja tehnoloogilist revolutsiooni, võiks seetõttu üritada veel kord mõelda senisest tööriistakastist täiesti väljapoole ja hoida kõike seda, mis juba õiges suunas töötab,“ lisas minister.
