"Kuna eelnõuga kehtestatakse ettevõtjatele täiendav maksukoormus ja suurendatakse ettevõtjate halduskoormust, peame mõistma, et nende muudatustega väheneb ka ausate ettevõtjate konkurentsivõime ning kiire maksupoliitika muutmine mõjub negatiivselt Eesti ettevõtluskonnale tervikuna," kirjutab Parts käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskirjas.
Parts tahab, et Rahandusministeerium viiks läbi lisauuringuid. "Palume seletuskirjas välja tuua, millised on maksupettustega tegelevate ja maksudest kõrvale hoidvate ettevõtjate arv ja neile ettevõtjatele iseloomulikud näitajad. Vastasel korral jääb arusaamatuks, miks praegust olukorda on üldse vaja muuta," ütles Parts.
"Analüüsi tulemusel on võimalik kaaluda, kas oleks otstarbekas laiendada eelnõuga tehtavaid muudatusi vaid ettevõtjatele, kus risk maksupettusteks on suurim või on mõni muu alternatiiv, mis lahendaks nii Rahandusministeeriumi mure kui oleks ka ettevõtluskeskkonna osas positiivsem," rääkis Parts.
Samuti soovib Parts, et Rahandusministeerium analüüsiks muudatuste mõju ettevõtjatele ja ettevõtluskeskkonnale tervikuna, millest peaks selguma, kas muudatuste mõju on proportsioonis saadava täiendava maksutuluga. "Muudatuse eesmärk ei saa olla maksutulude suurendamine ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime vähendamise hinnaga," lausus Parts.
Maksusoodustuse kaotamise mõju iga-aastasele eelarvele oleks eelnõu kohaselt umbes 48 miljonit eurot. Muudatustega soovitakse muuhulgas sõiduautode omatarbe maksustamise asemel piirata sõiduautode ning nendega seotud kaupade ja teenuste ostmisel makstava käibemaksu mahaarvamist.
