"Ehitussektor valmistub digitaliseerimiseks ning seoses sellega on esile kerkinud probleem olemasolevate ehitiste vananenud või puudulike andmetega," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteates.
Probleemi on süvendanud ebaseaduslik ehitusloata või ehitisteatiseta ehitamine, sest siis pole toimunud vajalikku menetlust ja andmed ei ole jõudnud ehitisregistrisse,
lisas Aas.
"Olukorra parandamiseks pidid hoonete omanikud aasta alguseks ehitisregistri andmed korrastama ja see põhjustas massilise andmete uuendamise laine. Andmete töötlemise käigus selgus, et nende esitamist tuleks veelgi ühtlustada," märkis minister.
Aasa selgitusel pole ehitusdokumentideta võimalik hinnata ehitise nõuetele vastavust, kuid auditi abil saab teatud juhtudel ka ehitusdokumentide puudumisel seda kontrollida ja ehitisi seeläbi seadustada. Seni puudusid aga õigusaktides konkreetselt sellist auditid reguleerivad normid.
Uuendatud määruses on esitatud selged nõuded auditi metoodikale ning esitatavale teabele. Näiteks tuleb ehitusprojekti asendava hoone auditi korral auditi aruandele lisada eelprojekti mahus arhitektuuri vaated, korruse plaanid ja üldlõiked ning rajatise auditi korral plaaniline lahendus ja iseloomulikud lõiked või pikiprofiilid.
Määrusega sätestatakse muuhulgas nõue, et auditi tegija peab aruandes tooma välja kõik avastatud puudused ning teavitama tellijat täiendava kontrolli vajadusest.
Lisaks täpsustusid uue ehitise auditi määrusega erinevad auditi liigid, nõudeid auditi tulemusele ja vorminõuded.
