Muudatuste eesmärk on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid. Riigi tugiteenuste keskuse hallatavate kohtumenetlusest tulenevate ning Riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevate nõuete üle arvestuse pidamine viiakse maksukohustuslaste registrisse.
Kohtute ja prokuratuuri nõuete tasumiseks luuakse eraldi pangakonto või antakse spetsiaalne viitenumber. Tähtajaks tasumata nõue kaetakse vabade vahendite olemasolul ettemaksukonto arvestusse kantud summadest.
Inimene saab võimaluse riigi nõuete koondamise kõrval näha e-maksuametis lisaks maksukohustustele ka muid kohustusi, näiteks infot riigilõivu tasumise kohta.
Maksukorralduse seaduses täpsustati Maksu- ja Tolliameti õigust nõuda sisse maksukorralduse seadusest tulenev rahaline kohustus ja mistahes seaduse alusel ameti määratud rahatrahv. Maksuhalduri haldustäitepädevus piiritletakse esmaste täitetoimingutega – tal puudub vara realiseerimise õigus.
Seadus korrastab ka eelaresti regulatsiooni, andes kohtutäiturile täitemenetluse seaduses volituse täita halduskohtu määrust eelaresti seadmiseks juhtudel, mil maksuhalduri enda täitetoimingud ei ole tulemust andnud või ei oleks need suure tõenäosusega tulemuslikud. Kohtutäituri seaduse muudatused võimaldavad kohtutäituril võtta toimingu eest ka tasu.
Maksukorralduse seadusest kõrvaldas Riigikogu eelaresti seadmise määruse peale kaebuse esitamise piirangu, võimaldades edasikaebeõigust teostada ka menetlusvälisel isikul, kelle õiguseid eelaresti seadmine võib puudutada, kuid kes ei ole maksukohustuslane nagu näiteks abikaasa.
