Näiteks Tartu vallavalitsusel oli tänavuseks aastaks plaan maamaksu veidi tõsta, kuid pärast otsuse tegemist selgus, et rahandusministeeriumist saadetud maamaksu kalkulaator oli vigane ning sel aastal saab vald kavandatust hoopis kümme protsenti vähem maamaksu.

Meil oli plaanis maamaksu veidi tõsta, kuid tegime hoopis maksulangetuse enese teadmata,

nentis Tartu vallavanem Jarno Laur.

Maksumuudatuste üle otsustab omavalitsuses volikogu. Et tänavune maksumuudatus on mullu volikogus kinnitatud, siis seda tänavu enam muuta ei saa. Samas on selge, et järgmisel aastal tuleb lappida ka sel aastal puudu jäänud osa. «Peame maamaksu laekumise saama tuleval aastal sellisele tasemele, et laekumine oleks vähemalt sama suur kui mullu,» sõnas Laur.

Kui palju maamaks järgmisel aastal Tartu vallas tõuseb, ei ole veel teada, sest vald ootab taas maksumäära arvutamisel abi regionaalministeeriumist ja maksuametilt. Maamaksu puudutav arutelu ning selle muutmise eelnõu võiks jõuda Tartu vallavolikogu istungile juunis.

Sarnaselt Tartu vallaga jäi vigase maksukalkulaatori tõttu osa tulu saamata Elva vallal.

Vallavanem Priit Värv märkis, et sel teemal oli rahandusministeeriumi omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivikuga jauramist omajagu. «Meil ei olnudki reaalset ülevaadet, mida maa-amet kõlvikuliseks koosseisuks kinnitab, ja seejärel ei pidanud arvutused paika,» kirjeldas Värv katkise kalkulaatori tõttu tabanud tagasilööke.

Täpset puudujääki ei oska keegi omavalitsustest ja ka ministeeriumist öelda, sest maamaksu tasumiseks on kaks tähtaega - 1. aprill ja 1. oktoober. Võrreldes eelmise aastaga on Elva vallas esimese tähtajaga jäänud saamata üle 20 000 euro.

Nagu teised omavalitsused, peab ka Elva vallavalitsus uue maksumäära kehtestama hiljemalt 1. juuliks. Praegu pole teada, kas ja kui palju on kavas vallas maamaksu tõsta.

Kuigi uus seaduseelnõu leiab, et omavalitsused võiks ka kodualust maad maksustada, siis seda plaani Elva vallal ei ole. Ka Tartu linnapea Urmas Klaas lubas, et tartlaste kodualust maad tuleval aastal ei maksustata.

Küsimusele, miks oli kalkulaator vigane ning kuidas eelmisel aastal tehtud vigu vältida, tuli rahandusministeeriumist toimetusele lühike vastus, milles teatatakse, et kohalikke omavalitsusi puudutavad teemad, kaasa arvatud maamaksu arvestus, on suunatud regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse.
Regionaalministeeriumist tuli samale küsimusele aga veelgi lühem vastus: «Praegu tegeleme kohalikele uue maamaksu kalkulaatori loomisega.»

Valitsus kiitis heaks maamaksuseaduse muudatused, millega möödunud nädalal nõustus ka riigikogu rahanduskomisjon. Uus seadus suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et seaduse muutmine ise ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses, kui kehtiv seadus ette näeb.

«Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama volikogud ja nad saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi,» ütles Akkermann.

Ta lisas, et omavalitsuste maksuautonoomia pole piisav, mistõttu omavalitsused sõltuvad keskvalitsuse rahastamise otsustest. «Maksuautonoomia suurendamine omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel,» selgitas Akkermann.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk Isamaast on seisukohal, et otsus kaotada ära üleriigiline kodualuse maa maksuvabastus ning tõsta hüppeliselt teiste otstarvetega maade maksumäärasid on löök inimeste turvatunde pihta.

«Eelnõu järgi kaotatakse 2026. aastast üleriigilise pindalapõhise kodualuse maamaksusoodustus,» rääkis Aivar Kokk. «Omavalitsustele antakse varem kokkulepitud maamaksu 10-protsendilise tõusu asemel võimalus tõsta igal aastal maamaksu 10 kuni 100 protsenti.»

Ta lisas, et selles küsimuses on vaja tuua selgus menetluse käigus.