Tagastusnõuetega seotud kontrolle viidi poolaasta jooksul läbi veidi üle 8600, mille tulemusel määrati makse juurde 13,4 miljoni euro ulatuses. Peale maksuhalduripoolset tähelepanujuhtimist parandas vabatahtlikult deklaratsioone 1274 isikut 9 miljoni euro ulatuses.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Ramses Alliksoo sõnul esitab suur osa maksukohustuslastest kontrolli sattudes või kontrolli toimumise ajal parandatud käibedeklaratsiooni. „Enamikel juhtudel põhjendatakse deklaratsiooniparandust eksimustega maksuarvestuses. Kahjuks tuleb nentida, et on ka neid, kes teadlikult katsetavad ja üritavad käibemaksu riigilt välja petta. Revidentide prioriteet on sellised isikud tuvastada ning pettust takistada,“ sõnas Alliksoo.
Rikkumised, mis esimesel poolaastal toime pandi, olid peamiselt seotud õigeaegselt deklareerimata käibega ja kulude topelt kajastamisega. Samuti ei suudetud tihti põhjendada, kuidas on ostetud kaubad või teenused seotud tekkiva maksustatava käibega.
Näiteks esitas käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ja tegevuse lõpetanud äriühing 2013. aasta märtsis 2012. aasta detsembri käibedeklaratsiooni paranduse tagastusnõudega summas 58 970 eurot. Tagastusnõude menetlemisel revidendi poolt esitatud küsimustele, mida parandati ja mis on enammaksu tekkimise põhjuseks, ei osanud juhatuse liige vastata ja parandas koheselt deklaratsiooni ning taastas algandmed. Tegemist oli ehitussektoris tegutseva ettevõttega, millel tekkisid hiljem maksuvõlad ja mis on hetkel likvideerimisel.
Juunis määrati ühele kinnisvaraga tegelevale osaühingule juurde käibemaksu 15 645 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 35 312 eurot, sest äriühing kajastas sisendkäibemaksu hulgas kolme varifirma poolt esitatud arveid remonttööde kohta. Kontrollimisel tuvastati, et tegelikult ei ole kõnealuses kohas remonttöid üldse teostatud. Teisele äriühingule, mis tegeleb jaekaubandusega, määrati juurde käibemaksu 28 800 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 11 547 eurot, sest äriühing kajastas ostuarvete seas suurtes kogustes suhkru ostmist ettevõttelt, mille juhatuse liige kinnitas maksuhaldurile, et ei ole suhkrut müünud.
Üks Eestis registreeritud välismaa äriühing esitas veebruarikuu kohta käibedeklaratsiooni, kuid kontrollimisel selgus, et deklareerimisel olid käibedeklaratsiooni read segamini aetud, mistõttu kajastati sisendkäibemaksu 50 000 eurot suuremana kui oleks pidanud. Äriühing parandas käibedeklaratsiooni õigeks.
Juunis esitas Lõuna-Eestis tegutsev renditööjõu vahendamisega tegelev äriühng deklaratsiooniparandused tööjõumaksude kohta summas 51 772 eurot, kuna kontrolli käigus selgus, et suur osa palgast maksti töötajatele maksuvabade päevarahadena. Äriühing oli märkinud töölepingutesse töö tegemise asukohaks Eesti ja käsitles töötamist välisriigis lähetusena. „Kui tööd tehakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul tegelikult välisriigis, ei saa olla tegemist töötaja lähetusega Eestist ning ei ole õigustatud maksuvabade lähetuse päevarahade ja muude lähetuskulutuste maksuvabade hüvitiste maksmine,“ rõhutas Alliksoo.
Märkimisväärsematest juhtumitest võib välja tuua ka ühe kinnisvaraettevõtte poolt tehtud 155 000 euro suurust deklaratsiooniparandust. Maksu- ja Tolliametile esitatud dokumentide ja seletuste kohaselt soetati kinnisvara tagastusnõude esitanud ettevõtte juhatuse liikme õele kuuluvalt äriühingult. Kuigi ostuarvele oli lisatud käibemaks ja müüja deklareeris tehingu, käibemaksu reaalselt ei tasutud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitati maksuhaldurile muuhulgas võltsitud pangakonto väljavõte.
„Kui maksuhaldur on rikkumise avastanud, on maksuhalduril õigus ettevõtjaid valeandmete esitamise eest ka trahvida. Samuti tuleb isikutel lisaks deklaratsioonide parandamisele ja maksusummade tasumisele tasuda intress,“ lisas Alliksoo.
