«Sel suvel on plaanis eelnõuga tegelema hakata, see on regionaalministri Madis Kallase pärusmaa nüüd,» selgitas rahandusminister Mart Võrklaev Reformierakonnast. «Kohalike omavalitsustega on plaanis läbi rääkida ja sügisel eelnõu riigikokku saata.»
Võrklaeva sõnul saab seadust rakendada 2025. aastast. «Praegu on maamaksu tõusul kümneprotsendiline piir ees, küsimus on, kas see piir üldse kaotada ja jätta tõusu suurus täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada,» sõnas ta.
Järgmise aasta maamaksu tõus peab olema ära otsustatud enne eelneva aasta 1. juulit. Võrklaeva selgitusel tuleneb maksukorraldusseadusest nõue teatada maksumuudatustest kuus kuud ette. «See puudutab ka teisi maksumuudatusi, kodualuse maa maksuvabastuse kaotamist samamoodi,» ütles Võrklaev.
Kohalikud omavalitsused võiksid selle ära otsustada hiljemalt 2024. aasta 1. juuliks ja 2025. aastast rakendada.
Võrklaev hindas, et 2024. aastast ei ole võimalik enam maamaksusüsteemi muuta: isegi kui riigikogu seadusemuudatused tänavu enne jaanipäeva vastu võtaks, ei jõuaks kohalikud omavalitsused enne 1. juulit oma otsuseid ära teha.
Just kohalikud omavalitsused otsustavadki 2024. aasta maamaksumäärad, seda eelmise riigikogu tehtud seadusemuudatuste järgi. «Tehti maa korraline hindamine ja pandi peale kaitsemehhanismid – maamaks ei või üle kümne protsendi aastas tõusta,» selgitas Võrklaev. «Lasti alla ka maamaksu protsenti maa maksustamishinnast: praegu on see kuni 2,5 protsenti, tulevast aastast võib olla kuni 0,5 protsenti.»
Võrklaev märkis, et sellega seoses tekib 2024. aastal omapärane olukord Tallinnas: «Võib olla nii, et kinnisvara hind ei ole tõusnud võrreldes 20 aasta tagusega viis korda, on näiteks tõusnud ainult kolm korda, aga maamaksu protsenti langetasime viis korda. Kui üle kümne protsendi ei tohi tõsta ka, tekib olukord, kus mõnel inimesel maamaks langeb.»
Maal sellist asja üldiselt ei juhtu. Näiteks plaanib Põlva vald kehtestada 2024. aastal põllumaa maksustamismääraks senise kahe protsendi asemel 0,19 ja Võru vald 0,21 protsenti maa maksustamishinnast . Kui kümneprotsendilist maksutõusu piiri poleks, tähendaks see maaomanikule rohkem kui kahekordset maamaksu tõusu.
