Lisaks leidis eelarvenõukogu eelmisel reedel toimunud nõupidamisel, et Eesti majandus võib juba praegu toimida oma potentsiaalsel tasemel või isegi üle selle, mistõttu võib valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olla ülehinnatud. Eelarvenõukogu soovitab seda võimalust silmas pidada ja koostada lähiaastate eelarved väikese ülejäägiga, teatas eelarvenõukogu pressiteates.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2016. aastal välisnõudluse paranemise ja hinnatõusu kiirenemise toel püsivhindades 2,6 protsenti ja jooksevhindades 5,5 protsenti. Rahandusministeeriumi prognoos tugineb eeldusele, et välismaine nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele järgmisel aastal kasvab. Eelarvenõukogu hinnangul võib aga majanduskasv kujuneda väliskeskkonna tõttu oodatust aeglasemaks.
Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon 2016. aastal ülejäägis 0,5 protsenti SKP-st.
"Majanduse tsüklilist seisu ja struktuurset tasakaalu on aga hetkel väga keeruline hinnata. Ühelt poolt mõjutab Eesti majanduse kasvuväljavaadet negatiivselt väliskeskkonna areng, teisalt on tööpuuduse määr varasema ajaga võrreldes madal ja palgakasv konkurentsivõimet ohustavalt kiire," teatas eelarvenõukogu. Lisaks on head maksutulude laekumist toetanud eratarbimise ja palgatulu kiire kasv, mis on olnud tempokam kui majanduskasv.
Riigieelarve seaduse järgi peab eelarvenõukogu hindama riigi makromajandus- ja rahandusprognoose. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel töötatakse välja järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
