Eesti eelarvepoliitikat hindava eelarvenõukogu hinnangul võib kriisist taastumise aeg kujuneda rahandusministeeriumi prognoosist pikemaks, kuna majanduse tootmisvõimsus ja kaubandussuhted võivad kauem häiritud olla.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tähe sõnul vastas möödunud aasta eelarvepositsioon ootustele.  Esialgsete raamatupidamisandmete kohaselt kujunes 2019. aasta valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 55 miljonit eurot, teatas ministeerium.

Tulemus ületas veidi rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi, kuid jäi 0,1 protsendiga SKP-st alla 2020. aasta riigieelarve koostamise käigus korrigeeritud 2019. aasta prognoosile. Ametlikud andmed möödunud aasta kohta avaldab statistikaamet 25. märtsil.

Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,4 protsendi võrra SKP-st ehk 91 miljonit eurot. Keskvalitsuse positsioon oli aasta varasemaga võrreldes 175 miljonit euro parem tulenevalt suuremast maksulaekumisest ning 100 miljoni euro võrra kasvanud CO2 tuludest. Riigieelarve kogukulude kasvu pidurdas investeeringute vähenemine 120 miljoni euro võrra.

Sotsiaalkindlustusfondide positsioon oli 5 miljonit parem kui 2018. aastal ja seda haigekassat mõjutanud sotsiaalmaksutulude kasvu tulemusel. Seevastu kohalike omavalitsuste koondpositsioon langes 2018. aasta 59 miljoni suurusest ülejäägist 30 miljoni suurusesse puudujääki, mille peamiseks põhjuseks on suurenenud investeerimismaht, märkis Täht. 

Suvise majandusprognoosiga võrreldes kujunes sotsiaalkindlustusfondide positsioon paremaks tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele, mis viis Haigekassa kavandatust suuremasse ülejääki.

Töötukassa eelarvepositsioon vastas analüütiku sõnul ootustele. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli oodatust mõnevõrra negatiivsem ja seda peamiselt detsembris, mil suurenenud kulud viisid eelarvepositsiooni defitsiiti. Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, muu keskvalitsuse asutuste koondpositsioon oli ülejäägis.

Riigieelarve tulude pool ületas suveprognoosi ootusi, kus peamiselt kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli oodatust suurem. Kulusid kasvatasid eelkõige sotsiaalkulud ning Euroopa Liidu makse.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab tänavu 300 000 euroga rahvusvahelistele konverentside korraldamist Eestis, toetust saab küsida alates 1. veebruarist.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja rahanduskomisjon arutavad tänasel avalikul ühisistungil eelarve põhjaliku analüüsi ning sealhulgas nullbaasiga eelarvestamise vajadust.

Rahandusministeeriumis valmis omavalitsustele mõeldud kaasava eelarve juhend. Kaasav eelarve annab inimestele võimaluse osaleda kohaliku raha kasutamise planeerimisel ja jaotamisel. Juhend on praktiline ning selle põhirõhk on soovitustel ja näidetel.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes