Teisipäev, 23 Juuli 2013 05:42

Auditeerimiskohustuse nõuded muutuvad

Jaana Kure, konsultant
Jaana Kure, konsultant Villems Donoway

Lühikokkuvõtte uuenenud direktiivist ja viite sellele leiab Audiitorkogu kodulehekülje esilehel uudiste all www.audiitorkogu.ee.

Ettevõtjate kategooriad uuenenud direktiivi alusel:

  1. mikroettevõtjate bilansimaht on 350 000 eurot, netokäive 700 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest;
  2. väikeste ettevõtjate bilansimaht on 4 000 000 eurot, netokäive 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest;
  3. keskmise suurusega ettevõtjate bilansimaht on 20 000 000 eurot, netokäive 40 000 000 eurot, keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest;
  4. suurettevõtjate bilansimaht, netokäive ja keskmine töötajate arv on omakorda suuremad keskmise suurusega ettevõtjate näitajatest.

Kõrgemasse kategooriasse liigutakse, kui bilansipäeva seisuga ületavad kaks näitajat kolmest etteantud piirmäärasid.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et direktiiv ei keela auditikohustuse kehtestamist väikestele ettevõtjatele. Ülevaatuse töövõttu see direktiiv ei kajasta.

Auditeerimiskohustus ja ülevaatus

Tavapäraselt pöörduvad Eesti audiitorühingute poole väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Nagu teame, jõustus 8. märtsil 2010 audiitortegevuse seadus, mille kohaselt saab vandeaudiitor avaldada oma arvamust raamatupidamise aastaaruande kohta auditi või ülevaatuse abil. Ülevaatus omakorda puudutab ainult osaühinguid ja mittetulundusühinguid ning muid audiitortegevuse seaduse paragrahvis 91 lõigetes 3 ja 4 väljatoomata ettevõtlusvormide töövõtte. Auditi ja ülevaatuse kriteeriumid on kajastatud kehtivas audiitortegevuse seaduses. Kindlasti võib öelda, et ülevaatus on oma olemuselt auditiga võrreldes väiksemat kindlustunnet andev audiitorteenus.

Kuna ka uuenenud direktiiv ei keela auditikohustuse kehtestamist väikestele ettevõtjatele, siis võiks veel kord meelde tuletada, millised on auditi ja ülevaatuse peamised erinevused ning millisel juhul võiks ettevõte mõelda auditile.

Auditeerimise peamine eesmärk on tagada aruandluses esineva informatsiooni usaldusväärsus välistarbijate (finantseerijate, investorite, klientide, töötajate jt) ees. Kui näiteks majandusaasta aruandele on lisatud ka vandeaudiitori järeldusotsus, lisab see aruandele teatud usaldusväärsust, et aruannetes kajastatud informatsioon vastab olulises osas tegelikkusele ning ettevõte on jätkuvalt tegutsev, loomulikult juhul, kui audiitori otsuses ei ole märgitud teisiti. Auditeerimine muudab aruandluse usaldusväärsuse suurendamisega ärikeskkonna läbipaistvamaks, stabiilsemaks ja ettenähtavamaks. Auditi lõpptulemus on positiivset kindlustunnet andev aruanne, kus märgitakse, kas raamatupidamise aruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, tulemust ja rahavooge.

Kvaliteetne audit aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja efektiivsuse edendamisega kaasa majanduse korrapärasele toimimisele.

Ülevaatus on vajalik näiteks nendele väikestele ja vähese avaliku huvi all olevatele ettevõtetele, kes ei vaja põhjendatud kindlustunnet oma aruannetele. Auditiga võrreldes piirduvad näiteks ülevaatuse puhul audiitori tehtavad protseduurid analüütiliste kontrolliprotseduuride ja võtmeisikute intervjueerimisega (nt juhtkond, töötajad). Seega ei kontrollita/testita ülevaatuse puhul üksikasjalikult raamatupidamises kajastatud näitajaid ja kontrolliprotseduure.

Ülevaatuse eesmärk on veenduda selles, et puuduvad asjaolud, mis viitaksid vigadele aruannetes esitatud andmetes. Ülevaatuse aruanne annab tavaliselt vähem kindlustunnet võrreldes auditi aruandega, samas valmides tavaliselt kiiremini ning väiksemate kuludega.

Väikeste ettevõtjate puhul võib olla ettevõtte väliste osaliste huvi minimaalne ning seeläbi kasutaks omanikud ja juhtkond auditit peamiselt oma kindlustunde suurendamiseks. Ettevõtte omanike teadmine, et sõltumatu audiitor vaatas üle ja jäi rahule juhtkonna väidetega ning juhtkonna lisandunud kindlus oma töötajate suhtes, on ettevõtte säästva ja efektiivse arengu aluseks. Samas, kui juhtkond ja omanikud ei arva, et on otstarbekas teha suuremaid kulutusi ja seeläbi kasvatada kindlustunnet majandusaasta aruannete osas, on neil võimalus kaaluda ülevaatuse võimalust. Pöörame tähelepanu sellele, et ettevõtte auditi kohustuse puudus ei vähenda juhtkonna vastutust õige ja õiglase finantsseisundi ja majandustulemuste kajastamisel oma aruannetes.

Kui seadusest tulenevalt pole auditi või ülevaatuse nõuet kindlaks määratud, on audit soovitatav praktilistel kaalutlustel:

  1. laenu taotlemisel (krediidiasutused nõuavad auditeeritud majandusaasta aruannet);
  2. riigihangete korraldamisel (pakkuja auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne);
  3. Euroopa Liidu struktuurfondidest ja teistest rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest toetuste ja sihtfinantseerimise taotlemisel tuleb tavaliselt esitada auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne;
  4. äriotsuste langetamisel (peamiselt välismaised erainvestorid, kes pööravad tähelepanu auditi olemusele ja audiitori aruannete sisule);
  5. juhtkonna kindluse suurendamisel raamatupidamise kvaliteedi osas.

Jaana Kure,
konsultant,
Villems Donoway

Toetajad

IKS logo 1
Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes