Rahanduskomisjon toetas krediiditeaberegistri loomist
Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel paremini hinnata laenuvõtja maksevõimet ja aitab ennetada ülelaenamist.
Rahanduskomisjoni liige Maris Lauri ütles, et kõik finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad peavad edaspidi edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta. Enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on.
„Sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist,“ ütles Lauri.
Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut toonitas, et krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud.
Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist üks kuu + kaheksa päeva.
Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2028. aastal.
Rahanduskomisjon saatis valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu esimesele lugemisele täiskogu istungile, msi toimub 17. juunil.