02.08.2019 Reede

Valitsus kiitis heaks järgmise nelja aasta esialgse riigireformi kava

Valitsus kiitis eilsel kabinetinõupidamisel heaks esialgseriigireformi tegevuskava aastateks 2019-2023. Riigireformi fookuses on ühendada riigiasutusi, suunata riigipalgaliste töökohti maakondadesse ning tõsta avalike teenuste kvaliteeti. Valitsus täiendab tegevuskava peale Riigikogu otsust riigireformi aluste kohta.

„Arvestades riigi demograafilist trendi ning piiratud ressursse, peame leidma üha nutikamaid viise riigiaparaadi tööks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab valitsuse jaoks prioriteetse riigireformi kohta. „Riik peab oma igapäevategevuses töötama selle nimel, et ühiskond areneks tervikuna ja tootlikkus kasvaks. Tõhusa riigihalduse kõrval on aga veelgi olulisem, et inimestel oleks kõikjal Eestis hea elukeskkond. Selleks peab tagama kvaliteetsed avalikud teenused üle Eesti ja looma maakondadesse võimalusi töötamiseks, sh riigipalgaliseks tööks.“

Riigireformi järgneva nelja aasta tegevuskavasse on koondatud laiapõhjaline vaade eesmärkidest ja elluviidavatest tegevustest. „Põhjalikult läbimõeldud tegevuskavaga soovime vähendada kodanike jaoks riigiga suhtlemisel bürokraatiat, tõhustada riigiasutuste töökorraldust ning muuta avalikke teenuseid paremaks,“ tõi minister Aab välja.  „Inimese jaoks peavad olema riigi pakutavad teenused mugavad ja hästi kättesaadavad. Seetõttu teeme tööd selle nimel, et leida võimalusi kodanike ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks riigiasutustega suhtlemisel.“ 

Kodaniku jaoks riigiteenuste mugavamaks muutmiseks on tänaseks juba mitmeid samme astunud. Näiteks on käima lükatud sündmusteenuste projekt ning andmete ühekordse esitamise põhimõtte rakendamine. Samuti jätkub eelmises riigireformi tegevuskavas (2017-2019) algatatud riigimajade projekt, millega riik tuleb kodanikele lähemale üle Eesti. Esimesed riigimajad valmivad Raplas, Valgas ja Jõgeval hiljemalt 2021. aasta alguseks. Lisaks jätkub strateegilise planeerimise ja eelarvestamise korrastamine. 2020. aastal koostatakse riigieelarve juba uuel – tegevuspõhisel eelarvestamise põhimõttel. See suurendab eelarve läbipaistvust ja lihtsustab sellest arusaamist.

Järgneval neljal aastal plaanitakse teha asutuste ümberkorraldusi viies valdkonnas: haridus-; maa-, regionaal ja planeeringute-; põllumajanduse ja toidu-;  keskkonna- ning transpordivaldkonnas. „Ümberkorralduste peamiste positiivsete mõjudena näeme avalike teenuste kvaliteedi kasvu ja riigiasutuste ressursitõhusamat juhtimist,“ nimetas Aab. Kodanike ja ettevõtete jaoks väheneb riigiasutuste hulk, kelle kaudu oma küsimustele lahendusi leida. Riigiasutuste ühendamise laiem mõju riigis tervikuna on poliitikate tulemuslik rakendamine vähemate allasutuste kaudu.

Oluline prioriteet on töökohtade loomine maakondades ning spetsialistide rakendamine väljaspool Tallinna. Selle aasta jaanuari lõpuks oli välja viidud maakondadesse üle 830 töökoha. Valitsus on seadnud eesmärgiks järgneva nelja aasta jooksul veel vähemalt 1000 töökoha väljaviimise. „Selleks soovime avalikus sektoris juurutada väljaviimiste kõrval senisest paindlikumat üle-eestilist maakondadesse värbamise põhimõtet, millega toetada riigis tervikuna kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Samuti soodustada seeläbi regioonidesse kolimist ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda,“ selgitas Aab.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes