08.06.2020 Esmaspäev

Uuring: ettevõtted kasutavad saneerimist liiga harva

Justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel valminud analüüsist selgus, et Eesti ettevõtjad ei ole teadlikud ja ei kasuta makseraskustest ning võimalikust pankrotistumisest pääsemiseks neile saneerimisseadusega antud võimalusi.

Oma sisult tähendab saneerimine ettevõtte tervendamist ja päästmist ajutistest makseraskustest.
Oma sisult tähendab saneerimine ettevõtte tervendamist ja päästmist ajutistest makseraskustest. Foto: pixabay

Ka füüsilised isikud ei kasuta suuresti oma võlaprobleemide lahendamiseks võlgade ümberkujundamise menetlust, kuigi seeläbi oleks võimalik aidata ära hoida füüsilise isiku pankrotti. Mõlemal juhul eelistatakse pigem pankrotimenetlust, teatas justiitsministeerium.

Oma sisult tähendab saneerimine ettevõtte tervendamist ja päästmist ajutistest makseraskustest. Samas on analüüsi kohaselt esinenud juhtumeid, mil menetlust kasutatakse valedel põhjustel, näiteks pankroti edasilükkamiseks. Analüüsi põhjal valmiva eelnõu läbi loodab ministeerium seda edaspidi muuta.

 "2018. aastal esitas saneerimisavalduse 28 ettevõtjat, samas kui juriidilise isiku pankrotiavaldusi laekus 430. Füüsiliste isikute puhul on need käärid veel kordades suuremad: samal aastal esitati 983 füüsilise isiku pankrotiavaldust, võlgade ümberkujundamise menetluse avaldusi laekus vaid 63," ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand pressiteates.

Analüüs telliti eesmärgiga hinnata Eesti saneerimisalast ja füüsiliste isikute kohustustest vabastamist käsitlevat õigusraamistikku ning selle toimimist praktikas. Täiendavalt annab analüüs suuniseid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu saneerimise ning maksejõuetuse direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse. Lisaks puudutab analüüs ka võlgade ümberkujundamise menetlust.  

Ettepanekute tegemisel on arvesse võetud ka COVID-19 pandeemia mõju, mis on kutsunud esile globaalsed muudatused majanduse struktuuris ja ettevõtjate käitumises. 

Majandusolukorra halvenemisel on väga oluline, et ettevõtja saaks kasutada tervendamise võimalusi kiirelt ja tõhusalt. Kriisidel on eriti nähtav mõju just maksejõuetusvaldkonnas, tuues kaasa finantsraskustesse sattunud isikute arvu järsu tõusu. Õigusraamistiku parendamine selles valdkonnas on abiks nii võlgnikele kui ka võlausaldajatele,

sõnas Härmand. 

Analüüsis käsitletakse muu hulgas juurdepääse saneerimismenetlusele ja selle algatamise tingimusi, saneerimise mõju võlausaldajate nõuetele, kohtu kaasamise ulatust ja saneerimisavalduse varasema esitamise motiveerimise võimalusi. 

Justiitsministeerium ootab huvigruppide tagasisidet 26. juuniks ning selle põhjal koostatava eelnõu eeldatav valmimisaeg on selle aasta september. Analüüsi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist,

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes