Ligi pooled rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise teated on tulnud pankadest. Teised teatajad on olnud valdavalt riigiasutused, investeerimisfondid ja -ühingud, advokaadid, notarid, eraõiguslikud ettevõtjad ja muud teatajad.
Rahapesu Andmebüroo esmane seadusest tulenev ülesanne on juba kohaldatud finantssanktsioonide õiguspärasuse kontroll. Lisaks juhitakse tähelepanu olukordadele, kus finantssanktsioone ei ole kohaldatud, kuid Rahapesu Andmebüroo hinnangul tuleks kohaldada. Selline analüüs ja tähelepanujuhtimine on aeganõudev, kuivõrd terves riigis on hulk olukordi, kus finantssanktsiooni kohaldamine võiks toimuda ning Rahapesu Andmebüroo saab nendest mittekohaldamistest informatsiooni ka järk-järgult.
Kohaldatud meetmete õiguspärasust hinnatakse Rahapesu Andmebüroos igapäevaselt. Tänaseks on kinnitatud ligi poolte kohaldamiste õiguspärasus.
Tehingute suurus ja sisu kasvab ajas lähtuvalt sellest, kuidas rakendatakse ja kohaldatakse uusi finantssanktsioone ning tehakse kontrollitoiminguid nende üle. Teadaolevalt on Euroopa Liit ka ette valmistamas järjekordset sanktsioonide paketti,
ütles Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker.
Rahapesu Andmebüroo on tänaseks hinnanud, et õiguspäraselt on rakendatud finantssanktsioone, mille kogumaht ulatub ligi 1,7 miljoni euroni. Sellele lisanduvad teenused, mille rahalist väärtust ei ole võimalik hinnata, näiteks õigusteenus või rendilepingud. Finantssanktsioonide kohaldamise juhud rahalises vääringus jäävad Eestis enamasti alla 100 000 euro.
„Krediidiasutused tegid mõned aastad tagasi ära suure töö, kui vaatasid kriitiliselt üle oma kliendiportfellid ja ütlesid üles ärisuhted kõrge riskiga mitteresidentidest klientidega. See tähendab Venemaa ja Valgevene vastu suunatud tänaste piiravate meetmete puhul, et Eestis on finantssanktsiooni kohaldamise olukordi pigem vähe ning tehingutega seotud summad on üldjuhul madalad. Näib, et Eesti ei ole atraktiivne koht, kus oligarhid ja hetkeseisuga sanktsioneeritud isikud hoiaksid oma vara, mille osas peaks nüüd finantssanktsioone rakendama. Eesti madal riskipositsioon erineb näiteks Lätist, kus asub Tšehhi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa kõrval Euroopas enim Vene päritolu tegelikke kasusaajaid,“ selgitas Matis Mäeker.
Koos 15. märtsil heaks kiidetud sanktsioonimeetmetega on Euroopa Liit alates 2014. aastast kehtestanud piiravad meetmed 62 ettevõtte ja 877 isiku suhtes, kes on otseselt või kaudselt õõnestanud Ukraina suveräänsust või territoriaalset terviklikkust.
