Seevastu, kõige tugevama positiivse mõjuga oli viimasel ajal stabiilselt kasvanud puidutööstus aga samuti ka elektroonikatööstus. Samal ajal on elektroonikatööstuse tootmismahu kasv viimastel kuudel tublisti aeglustunud, mis omakorda mõjutab märgatavalt kogu tööstusharu ning lõppkokkuvõttes ka majanduskasvu üldpilti. Elektroonikatööstuse tootmismahu nõrgemaid tulemusi selgitab tellimuste tugev vähenemine. Mais vähenesid elektroonikatoodete uued tellimused 37% ning selle aasta esimese viie kuuga on need ligikaudu viiendiku võrra väiksemad, kui aasta tagasi. Ka keemiatoodete tellimused on tugevas languses. Kogu töötleva tööstuse uued tellimused olid mais ligikaudu viiendiku võrra väiksemad. 

Töötleva tööstuse tootmismahu ja tellimuste languse taga on jätkuvalt ebapiisav välisnõudlus. Kui aprillis selle tootmisharu ekspordikäive tugevasti aeglustus, jäädes ligikaudu möödunud aasta sama kuu tasemele, siis mais läks ekspordikäive 1 protsendiga langusesse. Enam kui poolte tegevusalade ekspordikäive vähenes. Kõige enam panustasid vähenemisse toiduainete- ja keemiatööstus (vähenemine vastavalt 12 ja 21%), kusjuures selle taga oli peamiselt Venemaa turg ja sanktsioonid. Ekspordikäibe languse üheks põhjuseks on veel väljaveohindade tugev langus. See on viimastel kuudel küll mõnevõrra aeglustunud, kuid maikuu ekspordihindade 3-protsendine vähenemine näitab, et väljaveomaht vähemalt esialgsel hinnangul tegelikult suurenes. 

Viimastel kvartalitel on töötleva tööstuse kasum ja kasumlikkus alanenud. Selle aasta esimesel kvartalil vähenes töötleva tööstuse kasum aastases võrdluses esialgsel hinnangul peaaegu veerandi võrra. Kasumlikkuse languse põhjuseks on võrreldes käibekasvuga liialt suured tööjõukulud. Samuti on languses ka tööjõutootlikkus. Seevastu on investeeringud viimastel kvartalitel tublisti kasvanud ning näiteks selle aasta esimesel kvartalil olid töötleva tööstuse ettevõtete investeeringud isegi 19% suuremad, kui aasta tagasi. Siin tuleb aga arvestada, et investeeringute kasv on töötleva tööstuse tegevusalade lõikes ebaühtlane. Oluline positiivne efekt tuli puidutööstuse ühest ettevõttest, mis selgitab ligikaudu poole kogu tootmisharu investeeringute kasvust. Viimastel kuudel on tööstussektori kindlustustunne halvenenud, mis võib koos tööjõukulude kasvu ja kasumlikkuse vähenemisega hakata rohkem investeerimisaktiivsust piirama.

Selle aasta teise kvartali kahe esimese kuu jooksul on tööstuse panus majanduskasvu vähenenud. Samas on jaekaubanduse müük jätkuvalt tugev (mais 8-protsendine kasv), mis näitab, et majanduskasvu hoiab üleval peamiselt eratarbimine. Kuna investeeringud on languses ja ettevõtete vahetarbimine nõuab vähem sisseostetud sisendeid, on import ekspordist nõrgem ning seetõttu on ka väliskaubandustasakaal positiivne.

Kuigi mitmete Euroopa riikide majandus on EKP stimuleeriva rahapoliitika toel kosumas, on meie lähiregioonis suuremate kaubanduspartnerite nõudlus, ma pean silmas Soomet, teisi Balti riike, Venemaad ja Norrat, veel praegu ja lähiajal tagasihoidlik. Paremad kasvuväljavaated on Rootsil, Saksamaal ja Taanil. Praegu on veel raske täpselt hinnata Kreeka sündmuste mõju meie kaubanduspartnerite kindlustundele. Euroala on oluliselt paremini kaitstud Kreeka maksejõuetuse vastu, kui aastaid tagasi. Samuti vähendab Kreeka kriisiga seotud võimalikku nakkusohtu see, et erasektori ja rahvusvaheliste investorite portfellides on praegu vähem Kreeka riigivõlakirju ja aktsiaid kui aastaid tagasi. Samas ei saa me mööda vaadata Kreekaga seotud ebakindlusest Euroopas ja selle negatiivsest mõjust majandusele. Sõltuvalt stsenaariumist võivad ebakindluse kasvades tõusta riskipreemiad, eriti just nõrgema majanduse ja riigirahandusega riikides, mis muudab investeeringute rahastamise kallimaks ning see võib majandusaktiivsust piirata. Praeguse seisuga jääme veel stsenaariumi juurde, et euroala majanduskasv sel ja järgmisel aastal paraneb, millega suureneb ka välisnõudlus. See loob tasapisi paremad ekspordivõimalused meie ettevõtetele.