20.05.2016 Reede

Tööstus hädas kerkivate sisendhindadega

Möödunud aasta teises pooles tõusis suurima maksuvõlaga sektoriks Eestis tööstussektor. Kogu maksuhaldurile võlgu oldavast summast moodustab mäetööstuse ja töötleva tööstuse osa rohkem kui veerandi. Tööstusettevõtted tunnistavad, et just sisendhindade surve, nagu naabritest kõrgemad energiahinnad ja palgakulu kasv, on vähendamas mitmel juhul meie tööstuse konkurentsivõimet.

Krediidiinfo aasta algul tehtud ettevõtete maksekäitumise uuringust selgus, et üldjoontes on Eesti ettevõtete maksekäitumises viimase paari aasta jooksul vähe muutusi. Negatiivse krediidihinnanguga ettevõtete osakaal on küll veidi suurenenud, aastaga 10,7 protsendilt 12,8 protsendini, kuid see on ootuspärane tase.

Muret teevad pigem märgid tööstuse kui majandusele väga olulise sektori hoo raugemisest. Tööstusettevõtted on suured tööandjad, mille probleemid mõjutavad paljusid – viimaseks näiteks 500 inimese koondamine Viru Keemia Grupi poolt.

Mäetööstuse ja töötleva tööstuse ettevõtetest on negatiivse krediidireitinguga 16%. Kui maksehäirete ehk tarnijatele võlgnevuste poolest ei kerki tööstus esile, siis maksuvõlgadega on teisiti. Maksuametile võlgu olnud ettevõtete osa sektoris on kasvanud 9,4 protsendini ning maksuvõla summa kasvas aasta tagusega võrreldes 91%. See kasv tulenes tööstuse olulisematest alamsektoritest: toiduainete tootmine, puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine. Nendel aladel on kasvanud ka võlgadega ettevõtete hulk ning maksuvõla summat ei paisuta üldjuhul vaid üksikud võlgnikud. Tootjate esimesi raskusi oli märgata juba 2015. aasta esimesel poolel.

krediidiinfo

Valio Eesti ASi tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on maksuvõlgade tekkimisele üldjuhul kaks võimalikku põhjust – suured vead rahavoogude juhtimisel või alla ootuste majandustulemused ja sellest tingitud rahapuudus. “Tänaseid näitajaid arvesse võttes järeldan pigem viimast,” kommenteerib Solovjov toidutootjate maksuvõla kasvu.

Toiduainete hinnad on märkimisväärselt langenud, millele osutab ka toiduindeksi alanemine, ning see on hakanud avaldama mõju kasumile. „Kõik märgid näitavad seda, et madal hinnatase püsib ning konkurents toidusektoris kasvab veelgi. See on trend, mida näeme kõikide eelduste kohaselt globaalselt, mitte ainult kohalikul turul,“ ennustab Solovjov. “Samal ajal on aga peamine kuluartikkel – töötasud – madala töötuse taseme poolt tekitatud palgasurve najal kasvanud,“ analüüsib ta.

Just sisendhindade kasvu pitsitav mõju on ka teiste tööstusettevõtete esindajate hinnangul peamine majandus- ja makseraskuste põhjus.

Suure haavapuitmassitootja Estonian Celli suurimaks probleemiks on elektri kõrge hind. Estonian Celli finantsdirektori ja juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul mõjutab see oluliselt kasumlikku tegutsemist. „Nõudlus ettevõtte toodangu järgi on 20-25% suurem tänasest tootmisvõimsusest. Kuid tootmisvõimsuste ja seeläbi ka ekspordimahtude kasvatamist piiravad tehase käivitusjärgsel perioodil enam kui kahekordistunud energiatariifid, mis on tõusnud ennekõike riigi poolt lisatud maksude tõttu,“ räägib Lahe.

„Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu, mis aastasummades moodustavad vastavalt 1 ja 2 miljonit eurot on ka peamised tegurid, mis ettevõtte konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse rahvusvahelistel eksportturgudel ohtu seavad,“ nendib Lahe. Kogutariifide võrdluse alusel maksis energiamahuka tootmisega ettevõte Eestis elektri eest 4-6 miljonit eurot aastas rohkem kui sama tarbimismahuga elektritarbija Austrias, Soomes, Saksamaal või Rootsis.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on ka selles sektoris surve ettevõtjaile tugevnenud. On neid, kel läheb varasemast kehvemini, siiski ka neid, kel läheb hästi, nagu puitmaterjalide või betoonelementide tootjad.

„Meie peamine mure on kogu aeg toormeprobleem ehk see, et meie sisendhinnad on kallimad kui naabrite juures,“ räägib Rebane. „Keskkonnatasud ja maavarade kaevandamisõiguse tasud on suuremad, näiteks Lätiga on vahe kohati 6–8 kordne. Kadunud on soodustused diiselkütusele. Enam ei tohi kasutada erimärgistatud kütust tehase territooriumil, ehitusel või kaevanduses, sellest aastast kadus ka soodustuse võimalus kütmiseks. See kõik teeb kütuse kolmandiku võrra kallimaks. Samuti on maksude tõttu elekter suurettevõtetele naabritest kallim, palgasurve kasvab järjepidevalt,“ nendib Rebane. Kõik see avaldab tööstusele mõju ning toota on järjest kallim.

Kuigi sisendhinnad on probleemiks juba pikemat aega, tõusevad need järjepidevalt, nt tõstis riik ka eelmisel aastal ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasu 5% võrra. Rebase sõnul aitaks sektori ettevõtete käekäiku parandada riiklike tasude ja maksude ülevaatamine, mõned tasude tõusud tuleks tagasi võtta.

Päästev eksport

Enno Rebase sõnul läheb ehitusmaterjalide tootjatest hästi neil, kellel õnnestub eksportida. „Norras ja Rootsis ehitatakse nii palju, et vajalik on ehitusmaterjale importida. See avab võimalusi ka Eesti tootjatele,“ analüüsib Rebane. „Ehitusmaterjalide tootmine sõltub ka ehituse olukorrast ja selles osas ootame Euroopa fondide uut kasutuselevõttu. Näiteks teede täitematerjalide segmendis oleks väga vaja, et suured ehitusprojektid taas hoo sisse saaksid.”

“Selge on see, et kõigile tootjatele pikas perspektiivis koduturuturul ruumi ei jätku ning edu võtmeks saab ekspordivõimekus,” räägib Maido Solovjov toiduainete tootmisest. “Kuna koduturg ei saa märkimisväärselt kasvada, siis tuleb oluliselt tõsta ettevõtete ekspordivõimekust nii lähiriikidesse kui ka kaugematele turgudele. Eksporturgudel on väga keeruline, kuna pea kõikides ELi riikides on võimekus toota tooteid rohkem, kui koduturg tarbib ning kõik otsivad oma võimalusi ekspordiks. Keegi Meid ei oota. Positiivne on aga see, et  maailmaturud on suured ning iga väike võit muudelt turgudelt on Eesti väiksuse juures suureks abiks.“

Konkurentsi tihenemist nii Euroopas kui Aasias tunneb ka Estonian Cell. Kasvu toetamiseks peaks ettevõte finantsdirektori Siiri Lahe sõnul leidma just võimalusi energiamaksude alandamiseks. Puitmassitootja jätkab avalikku selgitustööd tööstuse arengut mõjutava mittekonkurentsivõimeliste energiatariifide probleemi teadvustamiseks ja lahendamiseks.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes