30.06.2023 Reede

Tõnu Mertsina: Inflatsiooni aeglustumine peaks viitajaga hakkama nõudlust parandama

Mais vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht püsivhindades aastases võrdluses kümnendiku võrra. Ilma mootorsõidukite müügita on jaekaubandusettevõtete müügimaht langenud juba alates eelmise aasta septembrist ning pärast 2021–2022 ülitugevat tõusu on see viimastel kuudel langenud alla pikaajalist trendi.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Foto: Sven Tupits

Selle aasta esimese viie kuuga on jaemüügi maht vähenenud aastases võrdluses keskmiselt 9 protsenti.

Samas jätkub mootorsõidukite müügimahu tugev tõus, mis algas juba möödunud aasta augustist ning mais suurenes see püsivhindades 12 protsenti. Selle aasta esimese viie kuuga on kasv olnud aga keskmiselt 11 protsenti.

Automüük kasvab varem sõlmitud lepingute toel

Kui jaekaubanduse müügimahte on alla viinud hinnatõus ja majapidamiste ostujõu langus, siis mootorsõidukite müügimahu kasvu taga on pandeemiast ja tarneraskustest taastumine ning varem sõlmitud lepingute jõudmine statistikasse. Samuti mõjutavad praeguseid ostuotsuseid eesolevad maksutõusud. Seega ei peegelda autode tugev müük paremat ostukindlust ja autoostjate suurenenud ostujõudu. Samas on ennekõike just kõrgema sissetulekuga inimeste säästud jätkuvalt üle pikaajalise keskmise, mis peidavad endas potentsiaalset nõudlust.

Kuises võrdluses on hinnakasv jätkuvalt tugev

Inflatsioon on eelmise aasta kõrgelt tasemelt alla tulemas. Juunis aeglustus harmoneeritud tarbijahinnakasv aastases võrdluses 9 protsendini. Viimati oli hinnakasv ühekohaline 2021. aasta novembris. Möödunud aasta augustisse jäänud inflatsiooni tipuga võrreldes on hinnad tõusnud praeguseks 4,3% ja ligikaudu sama suur kasv on toimunud ka alates selle aasta algusest. Inflatsiooni on pidurdanud peamiselt energiahindade odavnemine ja baasefekt. Jätkuvalt suurima panuse tarbijahindade kasvu andsid tõenäoliselt toiduained.

Kuises võrdluses kasvasid tarbijahinnad juunis aga 0,8 protsenti ja sama palju on ka olnud keskmine kasv selle aasta esimesel poolel. Kui jätta võrdlusest välja kiire inflatsiooniga aastad 2021–2022, nägime viimati kuises võrdluses sellist keskmist kasvu 2007. aastal. Selle aasta juunikuine hinnakasv oli nii kuises kui ka aastases võrdluses ootuspärane.

Reaalpalga tõus hakkab viitajaga tarbimist toetama

Kuna palga nominaalkasv on jätkuvalt tugev, on reaalpalk tõenäoliselt kasvule pöördunud. Koos inflatsiooni aeglustumisega peaks see hakkama mõningase viitajaga ka tarbimist toetama. Inimeste kindlustunne on küll oluliselt alla pikaajalise keskmise, kuid selle põhi jäi möödunud aasta septembrisse ja on sealt alates veidi paranenud. Kindlustunde paranemise taga on inimeste vähenenud inflatsiooniootused ja koos sellega mõnevõrra positiivsem ettevaade oma finantsolukorra suhtes. Viimastel kuudel on kindlustunne küll taas nõrgenenud, kuid eelmise aasta suve ja sügisega võrreldes on see jätkuvalt tugevam.

Nõudluse paranemist pidurdavad küll tõusvad intressimäärad, kuid neil on Eesti majapidamiste ostujõule ja majandusele tervikuna väiksem mõju kui kõrgel inflatsioonil. Intressimäärade tõus sõltub teatavasti euroala inflatsiooni väljavaatest.

Euroala alusinflatsioon ei ole aeglustunud

Juunis aeglustus euroala inflatsioon 5,5 protsendini (mais 6,1 protsenti). Hinnakasv aeglustus kõikides euroala riikides, väljaarvatud Saksamaa, kuna seal vähendati transpordisubsiidiume. Euroala alusinflatsioon, kust on energia ja toiduhinnad välja jäetud ja mis peegeldavad majanduses olevaid hinnasurveid paremini, oli aga 5,4 protsenti ja see pole sel aastal aeglustunud.

Euroala tööturg ja palgakasv on tugevad, mis toetab nõudlust. Kui siiani on hinnakasv euroalal peegeldanud rohkem ettevõtete kerkinud kasumeid ja impordikulusid (ettevõtted on saanud oma kõrged kulud tarbijatele edasi suunata), siis viimasel ajal on suurenemas tööjõukulude mõju. Samas, kui siiani on kiire hinnakasvu toel ettevõtete käibed kasvanud tööjõukuludest kiiremini, siis inflatsiooni aeglustumine ja nõrk nõudlus vähendavad ettevõtete kasumeid ja kasumlikkust.

EKP tõstab intressimäärasid veel vähemalt juulis

Euroopa Keskpanga (EKP) viimase majandusprognoosi järgi jõuab inflatsioon selle aasta viimases kvartalis 2,9 protsendi ja alusinflatsioon 4,2 protsendi juurde ning ka järgmise aasta keskmisena nähakse 3 protsendist hinnakasvu. Ehk siis, üle EKP 2-protsendise inflatsioonieesmärgi. Kuigi intressimäärade tõstmine ja rahapoliitika karmistamine laiemalt avaldavad majandusele süsteemsemat mõju viitajaga, jätkab EKP lähiajal intressimäärade tõstmist. Meie hinnangul tõstab EKP intressimäärasid veel vähemalt juulis (25 baaspunkti). Viimasel ajal on mitmed euroala keskpankade juhid, sealhulgas ka EKP president president Christine Lagarde, mõjutanud turge intressimäärade tõstmise teemal üsna jõuliste sõnumitega – see on aidanud kaasa euribori ja selle futuuride kerkimisele. EKP liiga agressiivne intressimäärade tõstmine suurendaks majanduslanguse ja suurema negatiivse mõju ohtu tööturule, mille järgneks keskpanga poolt kiirem intressimäärade langetamine.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference