"Kuigi väiksed sularahakogused on ja jäävad kasutusse, näiteks laste taskuraha või teatud kaupade ja teenuste tasuna, on suurte sularahasummade kasutamine igapäevases elus juba praegu pigem kaduv nähtus – seda tõenäoliselt nii turvalisuse kui mugavuse tõttu," ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla pressiteates.
Meie klientide statistika näitab, et suurem osa neist eelistab juba mõnda aega sularaha asemel digilahendusi kasutada. Seda suuresti tänu mugavale ja ulatuslikule kaasaegsele infrastruktuurile. Digilahenduste populaarsuse kasv on kõvasti hoogu saanud ka COVID-19 pandeemia mõjul,
lisas Ulla.
Küsides olukordade kohta, kus inimestel on vaja suuri sularahasummasid, üle 3000 euro, mainiti kõige enam autoostu: 36 protsenti Eestis, 43 protsenti Lätis ja 56 protsenti Leedus vastanutest. Autoostule järgnes teenuste eest tasumine: 29 protsenti Eestis, 39 protsenti Lätis ja 44 protsenti Leedus vastanutest.
Sellegipoolest pole enamikul inimestest olnud kunagi vajadust maksta kauba või teenuse eest sularahas rohkem kui 3000 eurot, nii vastas 84 protsenti Eestis, 86 protsenti Lätis ja 64 protsenti Leedus küsitletutest.
Enamik inimesi leiab, et suurtes kogustes sularaha hoidmine ei ole ohutu, mistõttu ei kasutata seda ka maksmiseks, nii vastas 80 protsenti Eestis ja Leedus ning 73 protsenti Lätis küsitletutest. Pea sama paljud on arvamusel, et tänapäeval piirdub sularahavajadus väikse summaga, mida hoida rahakotis juhuks, kui kaardimaksevõimalus ajutiselt ei toimi.
Lisaks nõustus iga teine vastanu väitega, et suuri summasid ei tasu sularahas enam praktiliselt keegi, mistõttu sularaha kasutamine vähenebki.
Uuring viidi läbi kevadel, uuringus osales 1004 inimest Eestist, 1005 Lätist ja 1001 Leedust. Küsitlusele vastasid 18 kuni 75-aastased.
