09.12.2022 Reede

Swedbank: kinkide tegemise tähtsus on pisut vähenenud

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värske uuring toob välja, et 54 protsendi eestimaalastese sõnul on pühadekingituste tegemine nende peres tähtsal kohal, sealjuures on kinkide tegemise tähtsus ajas veidi vähenenud – 2016. aastal olid kingitused olulised 62 protsendi elanike jaoks.

Väikeettevõtjatelt plaanib kinke osta iga viies.
Väikeettevõtjatelt plaanib kinke osta iga viies. Foto: pixabay

27 protsenti inimesi leiab, et jõulud ja aastavahetus on pere eelarvele koormavad ja nad peavad nuputama, kuidas ots-otsaga kokku tulla, teatas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus.

Eesti elanikest 71 protsenti ei kogu jõulukinkide ostmiseks raha, 10 protsenti valmistab ja ostab kingid varem ette, et vähendada koormust pere eelarvele, ning 18 protsenti alustab jõulukinkide jaoks raha säästmisega vähemalt kuu enne jõule.

Suur osa inimestest ei soovi saada kingituseks materiaalseid asju. Kõige enam soovitakse, et pere saaks jõulude ajal kokku. 12 protsenti inimestest soovib asjade asemel kingituseks saada elamusi ning sama palju vastanutest ei soovi üldse kingitusi saada. Kõige populaarsemaks materiaalseks kingituseks on raha või mõne kaupluse kinkekaart.

"Pühad on andmise ja heategemise aeg – selge on see, et paljud meist soovivad oma lähedasi ja sõpru üllatada toredate kinkidega. Hea meel on näha, et Eesti inimesed väärtustavad ka lihtsalt perega koos olemise aega pühadel," sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ekspert Mari-Liis Jääger.

Teisalt võib tema sõnul kinkide ostmise tuhinas kergesti ületada oma eelarve tegelikke võimalusi. "16 protsenti Eesti elanikke tunnistas, et on viimase hetke kinkide tegemisel teinud ebamõistlikke väljaminekuid. Selle vältimiseks on oluline kirja panna või läbi mõelda koos perega, kellele ja kui kalleid kinke soovitakse teha, kui palju kulub jõulutoidule ning kui on vaja ka oluliselt rohkem sõite teha, siis ka kütusekulu. Oluline on omada ülevaadet oma soovidest, vajadustest ning võimalustest, et ei peaks laenu või järelmaksu kasutama," toonitas Jääger.

14 protsenti Eesti elanikke plaanib kulutada kinkidele kuni 50 eurot, 22 protsenti plaanib kulutada 51–100 eurot, 21 protsenti aga 101–200 eurot. 12 protsenti ei osanud küsitluses oma kulutusi prognoosida, 8 protsenti ei kavatse kinkidele raha kulutada. Kõige rohkem plaanivad kinkidele raha kulutada 30–49-aastased eestimaalased. Tehtavate kinkide arv on aja jooksul vähenenud – kui 2015. aastal tegi iga teine eestimaalane kinke vähemalt viiele inimesele, siis tänavu teeb vähemalt viiele inimesele kinke 39 protsenti vastanutest.

Jõulukingid ostetakse ennekõike kaubanduskeskustest – nii plaanib teha või on juba teinud 65 protsenti eestimaalasi. 46 protsenti plaanib või on juba kingid ostnud e-poodidest. Väikeettevõtjatelt plaanib kinke osta iga viies.

Võrreldes eelmise aastaga on oluliselt vähenenud kingituste ise tegemise plaanid – kui 2021. aastal lubas kinke ise teha 19 protsenti vastajatest, siis tänavu vaid 9 protsenti.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis novembris läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales 803 inimest vanuses alates 16. eluaastast. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!