„Eesti teadus-arendustegevuse innovatsioonistrateegia täitmise aruandes on tabel, mis väga hästi kirjeldab meie olukorda: meil on oluliselt kasvanud publikatsioonide arv, patentide arv, inseneride ja teadlaste arv, oleme ajakohastanud teadus-arendustegevuse infrastruktuure ja teadus-arendustegevuse maht SKP-st on oluliselt tõusnud… Kõik on justkui hästi, aga siis vaatame rida, kus on “uutest toodetest ja teenustest saadav müügitulu“ – ja näeme, et ei ole kümne aastaga teinud praktiliselt ühtegi sammu,“ ütles Sulling intervjuus BNS-ile ja märkis, et teadus- ja arendustegevusest on vähe kasu, kui läbi selle ei jõuta toodeteni, mida muu maailm ka osta sooviks.
Tema sõnul peab lähiaastatel tähelepanu pöörata terviklikule tootearendusele ning seda peaks ka ettevõtlustoetuste juures arvesse võtma. „Praegu valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette meetmeid järgmiseks seitsmeks aastaks, nii et saan teha tööd selle nimel, et need oleksid võimalikult head. Üks asi on viia ettevõtjateni sõnum, et tootearendus on see, millega tuleb tegeleda, aga oluline on ka see, et tugistruktuurid seda toetaksid,“ märkis ta.
