Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.
II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot.
Majanduskasvu mõjutas enim kaubanduses ja kinnisvaraalases tegevuses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP suurenemisse enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtus. Kinnisvaraalase tegevuse tõusu mõjutas eluruumide arvestuses lisandväärtuse kasvamine nii jooksev- kui ka püsivhindades. Lisaks panustas SKP kasvu oluliselt ka töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmises loodud lisandväärtuse toel.
Juba teist kvartalit järjest pidurdas SKP kasvu enim lisandväärtuse vähenemine veonduses ja laonduses, tingituna veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse kahanemisest. Lisaks mõjutas majanduskasvu negatiivselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse vähenemine.
Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 9%, seda peamiselt kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 8%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust. Netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) osatähtsus SKP-st oli 0,9%. Viimati oli see näitaja positiivne 2012. aasta III kvartalis.
Sisemajanduse nõudlus kasvas 2013. aasta II kvartalis 3,2%. Sisemajanduse nõudluse kasv oli kiirem kui SKP kasv eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasvu toel. Eratarbimiskulutused kasvasid hinnamõjusid arvesse võttes 6%. Suurem mõju oli vaba aja kaupade ja teenuste, eluaseme kulutuste ning toidukaupade tarbimise kasvul.
Kapitali kogumahutus põhivarasse langes II kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 1%, mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Ettevõtete sektori kapitalimahutus kasvas 6%, kasvu mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed. 2013. aasta II kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem, moodustades SKP-st 96,9%.
Sisemajanduse koguprodukti reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2009 – II kvartal 2013
Statistikaamet revideeris aastate 2009–2012 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti korrigeeriti 2013. aasta I kvartali SKP-d. Revisjoni tulemusel muutus 2009.–2011. aasta SKP jooksevhindades +0,3% kuni +2,5%. SKP aastane reaalkasv muutus samal perioodil -0,8 kuni +1,3 protsendipunkti, kvartalite kasv muutus -2,0 kuni +3,4 protsendipunkti.
2013. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise regulaarse revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt veebilehelt.
